a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid: q’- pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. 21. ÕPPEJÕU POOLT ETTEANTUD VALEMITE SELGITAMINE (KANDEVÕIME JA VAJUMID). 22. KUIDAS MÕJUTAB PINNASE SISEHÕÕRDENURK VUNDAMENDI KANDEVÕIMET? 23
L′ - talla efektiivpikkus, L′ = L − 2eL; B′ – talla efektiivlaius, B′ = B − 2eB; L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ϕ′d – efektiivsisehõõrdenurk; c′d – efektiivnidusus; cud – dreenimata nihketugevus; q′ – pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q′ = d γ′ . c) Pinnase kandevõimetegurid: ( N q = eπ tan ϕ ′ tan 2 45 + ϕ ′ 2 ) N c = (N q − 1)cot ϕ ′ Nγ = 2(N q − 1)tan ϕ ′ d) Talla kuju arvestavad tegurid:
B - vundamendi talla laius Tsentriliselt koormatud lintvundamendi puhul on talla kuju ja jõu kallet arvestavad tegurid võrdsed ühega. Vundamenditalla laiuse leidmiseks võib kasutada valemit a 22 + 4a1 V1 - a 2 B= 2 a1 a1 = 0,5'N = 0,5 · 15,9 · 8,72 = 69,3 kN/m3 a2 = q'Nq + c'Nc dkk = 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4 1,13 · 22 = 113,1 kN/m 2 kus ' talla alla jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni) q' pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q' = d 1' 1' tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal d talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist) dk talla sügavus keskmisest maapinnast k pinnase ja vundamendi keskmine mahukaal d k ulatuses, keskmiselt 3 22 kN/m
a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); 1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; q´ - pinnase omakaalust tingitud efektiivpinge talla tasapinnas, q´= dy1´. c) pinnase kandevõimetegurid: Nq = e tan´ tan2 (450 + ´/ 2); Ny = 2 (Nq - 1)tan ´; Nc = (Nq - 1)cot ´. d) talla kuju arvestavad tegurid: dreenimata tingimuste puhul sc = 1 + 0,2B´/ L´;
Mõlema anuma põhjale mõjuv kogupinge h ja neutraalpinge hw.
ettevalmistusetapp kuidas ja mida teha; puuraukude sügavus ja asukoht, 2) looduslikud liivas 0,6-0,8, savidel 2<. Terade maht =1/(1+poorsustegur). Järelikult on efektiivpinge h-hw=h(-w)=h´, kus ´ on vee
väiuuring proovide võtmine, surfid. Penetreerimine - varras, mis surutakse, Terade + pooridemaht = 1. Veeküllastusaste Sr näitab kui suur osa poore heljundmahukaal ehk efektiivmahukaal. Kui valada 1-e anumasse juurde vett
lüüakse pinnasesse, mõõdetakse seejuures jõudu. Dünaamiline penetr on veega täidetud. Veemaht= gw / w. Sr = gw /(w*Vp) = gw/(w*Vt*e) kõrguseni h1, siis kogupinge kasvab suuruseni h+h1w ja rõhk poorivees on
mõõdetakse löökide arvu. =(g w*s) / ( w*gt*e) =(w*s) /(e*w). 0
annaabi.ee 
