75. Millest sõltub difusioonitegur? D sõltub temperatuurist ja molekuli massist, kontsentratsioonist ja molekuli kujust, vedelikus sõltub D temepratuurist, difundeeruvate molekulide läbimõõdust ning vedeliku sisehõõrdetegurist. 76. Mida nim molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekuli vaba tee pikkuseks nimetatakse molekuli kahe põrke vahele jäänud teepikkust. Sõltub põrgetest põrgete arvust, kiirusest, temperatuurist. 77. Mida nim molekuli efektiivdiameetriks? Minimaalne kaugus, kui kerad soojendamisel põrkuvad ja üksteisele lähenevad. 78.Mis paneb liikuma laenguta osakest läbi membraani ? ...laetud osakest? Laenguta: kontsentratsioonide gradient. Laetud osaksesi mõjutab elektriväli. 79.Kuidas tekib elektriväli ioonide difusioonil? Ioonide liikumisel ja keemiliste reaktsioonide tõttu kontsentratsioonid erinevad ja tekib EV. 80.Mida nim ioonide difusioonitasakaaluks?
Üldkujul konsentratsioon muutub xyz-suunnas ning difusiooni voog pinnaühikukohta on konsentratsiooni gradient. Samuti sõltub difusioonikiirus mõlema aine molekulide kiirusest, mis oma korda sõltuvad temperatuurist. 93. Mida nim. Molekuli vaba tee pikkuseks? Millest ta sõltub? Molekulil kahe põrke vahel läbinud teepikkus on molekuli vaba tee pikkus.Ta on erinev eripõrgetel ja tavalliselt kasutatakse keskmist vaba tee pikkust 94. Mida nim. molekuli efektiivdiameetriks? Reaalse gaasi molekulidel lõplik suurus. Molekuli mudeliks on elastne kera. Soojusliikumisel kerad põrkuvad ja lähenevad üksteisele minimaalse kauguseni ehk efektiivdiametrini d. 95. Mis paneb liikuma laenguta osakesi läbi membraani?... laetud osakesi? Laenguta osakest paneb liikkuma läbi membraani diffuusioon. Molekulid difundeeruvad kõrgema konsentratsiooniga piirkonnast madalama konsentratsiooniga piirkonda. Laetud osakest mõjutab ka elektriväli 96
Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab vastava läbimõõduga fraktsiooni puudumisele pinnases, vertikaalne osa aga vastupidi, sellise läbimõõduga fraktsiooni suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60ja d10 . Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet U= d60/ d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 6.Jäme- ja peeneteralise pinnase põhilised erinevused 6 7. Liivpinnase tihedus. Mida tähendab tihedus proctorteimi järgi D95? Mis on optimaalne veesisaldus?
Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab vastava läbimõõduga fraktsiooni puudumisele pinnases, vertikaalne osa aga vastupidi, sellise läbimõõduga fraktsiooni suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60 ja d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet U = d 60 d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks. 2.10.2 Areomeeteranalüüs Areomeetri kasutamine pinnase lõimise määramiseks baseerub füüsikast tuntud Stokes'i valemile
Jaotuse iseloomu saab üldjoontes hinnata visuaalselt. Graafiku horisontaalne osa viitab vastava läbimõõduga fraktsiooni puudumisele pinnases, vertikaalne osa aga vastupidi, sellise läbimõõduga fraktsiooni suuremale hulgale. Mida pikem on graafik, seda erinevama suurusega teradest pinnas koosneb st. seda ebaühtlasem ta on. Pinnase ebaühtluse täpsemaks iseloomustamiseks määratakse joonisel näidatud kaks iseloomulikku diameetrit d60 ja d10. Viimast nimetatakse efektiivdiameetriks. Nende suhet d 60 U= d10 nimetatakse lõimiseteguriks ja see iseloomustab lõimise ebaühtlust. Kui U>3, siis nimetatakse seda ebaühtlase terastikulise koostisega pinnaseks, vastasel korral ühtlaseks.