Leidub haisvas võis,juustus,parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega,koos magusa järelmaitsega ,sarnaneb eetritega,nõrk hape, Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest
moodustada, siis on eetrid väga lenduvad. Veega ei anna nad samuti tugevaid vesiniksidemeid, seetõttu lahustuvad vees väga vähe või üldsegi mitte. Samal ajal on eetrid headeks lahustiteks paljudele orgaanilistele ainetele ning see määrab ka eetrite kasutamise tööstuses ja laboratooriumis. Keemilised omadused Keemiliselt püsivad, eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergesti hapnikuga seoutd süsiniku juures. Tekivad äärmiselt plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetritega ümberkäimine nõuab palju ettevaatust, sest kui on õhuhapniku toimel eetripudelis pika aja jooksul moodustunud peroksiidid, siis eetri destilleerimisel võivad need plahvatada.
1.3. Lipiidide reaktsioonid Lipiidid on heterogeenne ühendite rühm , mille molekulide keemilist ehitust iseloomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidide lahustamatus vees ja vesilahustes on tingitud hüdrofoobsete aatomirühmade ja pikkade süsivesinikradikaalide sisaldusest molekulis. Lipiide vastavalt molekuli ehitusele ja omadustele klassifitseeritakse: rasvhapped; rasvad; glütserofosfolipiidid; sfingolipiidid; vahad; steroidid; terpenoidid Lähtudes seebistumisvõimest lipiidide jaotakse: seebistuvateks; mitteseebistuvateks Vastavalt molekuli struktuurile lipiidid jaotakse: lihtlipiidideks; liitlipiidideks; tsüklilisteks lipiidideks Rasvad e. triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete glütserüülestrid. Neutraalsetes rasvades sisaldub lai valik erinevaid rasvhappeid. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linooleenhape...
Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Metaanhape esineb looduslikult sipelga- ja mesilasmürgi sees. Etaanhape ehk äädikhape (keemiline valem CH3COOH) on karboksüülhapete hulka kuuluv normaaltemperatuuril värvuseta, söövitav, teravalõhnaline vedelik. Butaanhape ehk võihape (CH3CH2CH2COOH) Leidub haisvas võis, juustus, parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega, koos magusa järelmaitsega, sarnaneb eetritega, nõrk hape. Pentaanhape ehk palderjanhape ( C4H9COOH) Heksadekaanhape ehk Palmithape (C15H31COOH) Oktadekaanhape ehk Stearhape (C17H35COOH) Palmithapet ja stearhapet leidub palju veise- ja searasvas, koorevõis, kuid vähem oliivi-, soja- ja kalamaksaõlis. Cis-oktadets-9-eenhape ehk Olehape (C17H33COOH) Olehapet sisaldub ohtralt oliiviõlis ja muudes taimeõlides, kuid samas ka loomsetes rasvades. Cis-oktadets-9,12-dieenhape ehk Linoolhape (C17H31COOH)
Nimetuse moodustamisel lisatakse tüviühendile lõppliide tiool.Kui SH on asendusrühm (funktsionaalrühm), siis kasutatakse liidet merkapto. Näiteks CH3CH2CH2SH - 1-propaantiool HOCH2CH2SH - 2-merkaptoetanool 3-metüül-1-butaantiool 4.2. Sulfiidid Üldvalem: R1 S R2 Sulfiidide nimi moodustatakse tüviühendi nimetusest eesliite tio-(alküültio-) abil. Funktsionaalnomenklatuuri järgi saadakse sulfiidi nimetus analoogiliselt eetritega, kuid kasutatakse lõppliidet sulfiid. Väävlit sisaldavaid heterotsükleid nimetatakse sarnaselt hapnikku sisaldavatega, kuid eesliide oks- asendatakse eesliitega tia-. dimetüülsulfiid
· Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse
· Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse
· Oligosahhariidid võivad moodustuda monosahhariidide molekulide omavahelisel liitumisel. Näiteks: laktoos, sahharoos (harilik suhkur). Monosahhariidide molekulid võivad liituda ka nii, et moodustuvad polüsahhariidid. 4. Disahhariidid · Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Reaktsioonis käitub üks sahhariid alkoholina. Disahhariidid on sarnased eetritega. Nad on omavahel seotud üle hapniku silla mida nimetatakse glükosiidsidemeks. glükoos glükoos kui alkohol glükosiid (maltoos) · Tuntumad disahhariidid: 1) Sahharoos (glükoos + fruktoos) roo või peedisuhkur (tavaline suhkur). Kuumutamisel (185 o C) tekib pruun mass, mida nimetatakse karamelliks. Sahharoosi hüdrolüüsil tekkivat glükoosi ja fruktoosi segu nimetatakse
annaabi.ee 
