...............4 Fakte muusika ajaloost................................................................................................................................6 Pütaagorlaste muusikateooria....................................................................................................................7 Eetosedoktriin..............................................................................................................................................8 Mõtteid muusikast ja eetosest...................................................................................................................10 Kujusid Vana-Kreeka muusikas..............................................................................................................11 Vana-Kreeka muusikalised zanrid...........................................................................................................13 Vana-Kreeka muusikalised instrumendid............................................................
2. Eetika ristiisa ARISTOTELES (384-332 eKr): eetika tuumaks: filosoofilised arutelud: Inimene arutledes elu, väärtuste üle loob iseennast. ÜKSIKJUHTUMIST ALUSTADES JÕUTAKSE ÜLDISTUSENI. 3. EETIKA PROBLEEMISTIK: Elulised dilemmad: emb-kumb?! 4. MÕISTETE MORAAL ja EETIKA GENEES Tähenduslik muutus: EETIKA VANA-KREEKA päritolu ethos: asupaik, Hiljem: mingi püsinähtuse olemus: inimkarakter; kindel käitumistava EMPEDOKLES (490-430 eKr): ürgelementide eetosest e. nende loomusest. HERAKLEITOS (520-460) eetika: inimese loomus, elulaad või krakter. ARISTOTELES (384-322 eKr) moodustas eetika omadussõnast eetoslik e. eetiline (ethicos) Eetikateadus- ja teooria algab Aristotelesest. Kolm raamatut voorustest pojale "Nikomachose eetika" Eetika praktiline teadus näitamaks kuidas saada tubliks ja vooruslikuks inimeseks ja nii ka käituda. Sokratese (469 399 eKr) õpilane > PLATON (428 348 eKr) > Aristoteles ( 384 322 eKr)
vahel või siis märgistab naeratus sõbrunemist mingi vaimukuse järel). "Sõbralik", "friendly", "amical" ei ole sünonüümid, nagu ka "sõber", "friend", "ami". "Amical" tähendab pigem mitte-vaenulikku, "ami(e)" nagu "sõber" sügavama tähendusega, "friendly" kõige pinnapealsem. Prantslased leiavad, et ameeriklased on naeratuse "banaliseerinud" (vrdl kõik, mis on kultuuris konventsionaliseerunud´, on väiksema tähendusega, kuigi samas annab aimu üldisest eetosest).Pierson (M-faktori autor) märkas Prantsusmaal, et isegi koerad, eriti maapiirkondades, on pigem vaenlikud, kaitsevad oma valdusi ja peremeest vara, samas kui tüüpiline ameerika koer tuleb igale võõrale juurde ja liputab rõõmsalt saba. Prantslaste nagu kõigi kontinentaaleurooplaste võõraste-pelgus on nende ajaloo valgusel loomulik. Kui ameeriklasi on suhteliselt väga vähe nende territooriumil rünnatud (siit ka 11.
Kuid elus, eriti turumajanduses, on sageli väärikus contra eetos. Turu tüüpiliseks elemendiks on kauplemine, millega tänapäeva inimesed kohtuvad juba maast madalast. Järelikult ka kõlbeliste normide üle saab kaubelda, siit siis väärikuse nimel tuleb eetoselt „tingida välja” talle sobimatuid lahendusi. Nii sünnibki tehisväärikus. Et näida koolipeol väärikana oma grupikaaslaste silmis, tuleb valida karskuse ja südametunnistuse vahel. Väärikas lähtub eetosest, tehisväärikas edevusest. Selline tehislik väärikus on aga hävitav – kui keel läheb pehmeks ja jalad „kõveraks”, siis väärikusest ei ole enam jälgegi. Tehisväärikus hävitab väärikuse. Selline ilming on tüüpiline ka poliitikute juures, kes oma tehisväärikuse tõstmiseks kasutavad ebamoraalseid võtteid – võltsitud fakte, alatuid süüdistusi, põhjendamatuid lubadusi, laimu jms. Nende „väärikus” ei kesta kaua.
annaabi.ee 
