kaasa uusi eetilisi pingeolukordi. Eetiliste küsimuste allikaks erinevad reproduktiivsed tehnoloogiad nagu katseklaasiviljastamine. Uued võimalused hinnata väga varajases raseduse faasis loote tervislikku seisundit nii lühikeses kui pikaajalises perspektiivis. Meditsiinieetika probleemid Organite siirdamisega (transplantatsiooniga) seotud küsimused HIV-i ja psüühiliste haiguste raviga seotud eetikaprobleemid Elu lõpuga seotud eetikaprobleemide hulka kuuluvad: Surma defineerimine Erinevad küsimused eutanaasiaga seoses Intensiivravi lubatavus Õigus väärikale kohtlemisele Inimese tervisemurede lahendamine ühiskonna kaudu Ühiskonnas võetud kasutusele arvukalt meetmeid, inimeste tervisemurede lahendamiseks: ravimite saamine retsepti alusel suitsetamise keelamine avalikes kohtades ravijärjekorrad sundravi teatud meditsiiniliste seisundite korral
imperatiiv) järgimine hea tahe, hea eesmärk on tähtis, mitte tulemus. · Locke'i õiguste eetika (John Locke 17. saj) parim lahendus on see, mis ei riiva ühegi inimese individuaalseid õigusi.. aga millal kellegi õigusi rikutakse · Aristotelese vooruste eetika (Aristoteles 3 saj) õnnelikuks saab läbi oma isiksuse omaduste arendamise, voorus = kuldne kesktee kahe halva äärmuse vahel. Tegu on hea, kui see on mõitslik. Eetikaprobleemide lahendamise algoritm: 1. prbl olemasolu teadvustamine 2. informatsiooni kogumine & prbl kontseptualiseerimine 3. alternatiivsete lahenduste genereerimine 4. alternatiivide hindamine 5. otsuste tegemine + optimiseerimine 6. valitud lahenduse teostamine 3 Tööstusinseneride eetikaküsimused NSPE eetikakoodeks: · töövõtja lojaalne tööandja sihile, väldib konflikte, tagab üldise heaolu · tööandja töötajate humaanne kohtlemine, informeerimine
Rootsi reformitud kiriku juhtmõtteks Rootsi suurvõimu sajandil oli rahva kasvatamine ja distsiplineerimine luterliku ortodoksia vaimus. Sellelt aluselt lähtudes tegutses Rootsi võim alates 16. sajandi lõpust Eestimaal kirikuelu korraldamisel. See eeldas meetmeid rahvahariduse tõstmiseks, lugemisoskuse levitamiseks ja rahvakeelse kirikukirjanduse avaldamiseks. (Talve 2004, lk. 141) Selleaegne kirikukorraldus pidas eriti vajalikuks jutlustes ühiskonna- ja eetikaprobleemide käsitlemist, samuti koguduse õpetamist kirikuteenistuse ajal. Vaimulike osa lugemisoskuse edendamisel oli neil aegadel suur. Katekismuse õpetamine kirikus põimus palvetamise ja laulmisega. Tollase kirikukorralduse järgi tähendas see katekismuse kooris lugemist ja päheõppimist, jumalateenistuse järel selle ülekontrollimist. Usutõdede levitamisel pidi kirikuõpetaja olema agar ja järjekindel ning ergutama koguduse liikmeid õppima nii kirikus kui kodus
geenidoonori isiku saladus ning teha võimatuks geenidoonori diskrimineerimine ja tema geeniandmete kuritarvitamine. Seaduseelnõu kohaselt on teatud põhjustel lubatud andmeid tagasi kodeerida. Tagasikodeerimine on geenidoonori tervise- ja sugupuuandmete ning vajadusel geeniandmete seostamine tema isikuandmetega eelkõige tema enda soovil. Geenivaramu projekti koostamisel üleskerkivate eetikaprobleemide käsitlemiseks on moodustatud kuueliikmeline nõuandva rolliga eetikakomitee, mille liikmed on juba varasemalt meditsiinieetika- ja seadusandlusega seotud asjatundjad. Projekti elluviimisel ning hilisemate tegevuste ja uuringute käivitamisel saab seadusest tulenevalt määrava rolli sõltumatu eetikakomisjon, kes hindab meditsiiniuuringute läbiviidavuse kohasust riigi tasandil.
Päevaraamat on eelkõige filosoofilis-esseistlik mõtiskluste kogu väljaspool om ajastu ühiskondlik-poliitilisi sündmusi. Kirjapandu puudutab peamiselt abstraktseid teemasid: kosmogoonia, metafüüsika, usufilosoofia, eetika valdkonda puudutavad probleemid. Puuduvad autori arvamused eesti kaasaegse kirjanduse kohta. Veendunud, et inimese vaim on surematu, tema luulesümboolikas ka hauataguse elu võimalikkusest. Usufilosoofiliste küsimuste kõrval mõtisklused liikunud ka eetikaprobleemide valdkonnas. Headus,voorus, inimarmastus läbivad tema kogu vaimse pärandi. Rahvaluule kunstiliste väärtuste kasutamine tõstab Petersoni kõrgemale selle aja eesti keele, rahvaluule ja kirjanduse harrastajaist, Peterson hindas oma päevaraamatus luulet, mis oleks seotud oma maa ja rahvaga. Petersoni värsikeelt iseloomustab metafooriliste kujundite rikkus, eestikeelne lüürika kirjutatud riimita vabavärsis 13. 19