otsustas ja kontrollis kõigi oma kuueteistkümne lapse saatusi. Muusikahuviline poeg, noorim, ei pakkunud talle suuremat huvi kui isiksus, kuid kasu saamise nimel hoolitses ta poisi kõigi materiaalsete kulude eest. Suguvõsas oli kirjutamata reegliks tuua ohvriks õndsaim hing iga aastakümne esimesel täiskuul. Mõned aastad peale poisi sündi oli ta ilmatooja läinud seda rada, jättes ainsa lapse kuldketisesse intriigide puuri. Võõrasemad nägid poisis ohtu oma laste heaolule ja andsid eestvedajale soovituse teha pojast see ilmalik õndsus, kes järgneval aastakümnel ohvriks tuua. Poiss teadis oma saatusest, kuid armastas siiski kõiki oma suure pere liikmeid. Ta kandis neile ette viimistletumaid kontserte ja kauneimaid hällilaule, et ainult äratada neis veel rohkem headust, kui ta juba nägi. Ühel ööl oli ta unes näinud kaunist olevust, kellele ta nime anda ei osanud. Peaaegu ingel, ent surelikkuse halli varjuga ta polnud enne kunagi sarnast
Philippe’i perekond seevastu oli väga väikene. Majas elasid perekonnast vaid tema ning ta tütar, kellega mehel ei olnud just kõige lähedasemad suhted. Tüdruk viibis harva kodus ning jõlkus ringi noormehega, kellega väidetavalt oli tal ka suhe. Tüdruk oli halvasti kasvatatud, isekas, emotsionaalne ning isegi Drissi jaoks oli see ilmselge, et teda oleks pidanud hakkama kasvatama ümber. Mehe, kui pere eestvedajale, oli suureks väärtusteks kunst. Filmis oli tegemist ka mõistega patriarhaat ehk võim ja vara päranduvad perekonnas edasi meesliini mööda. Philippe, kes oli väga rikas, haritud ning võimukas inimene, 22 pärandab loogiliselt võttes oma vara ja võimu edasi oma tütrele, kellega tal siiski väga lähedased suhted ei olnud Religioon Võib öelda, et antud filmis religiooni ei kajastatud. Pigem rääkis film kahe erineva
olukorrad eeldavad erinevaid isiksusi, siis teooria arenedes jõuti arusaamisele, et juhil peaks olema universaalsed võimed ja oskused rakendada erinevaid juhtimisstiile vastavalt olukorrale. 3.1. Fred Fiedleri ssõltuvusteooria Üks tuntumaid olukorra teooriaid on Fred Fiedleri ssõltuvusteooria. (LPC Contingency Model). Sõltuvushüpoteesi järgi sõltub eestvedaja käitumine ja edu sellest, kas olukord on soodus. Fiedleri järgi on osa olukordi eestvedajale soodsamad kui teised ning seetõttu on eri situatsioonides vaja erinevalt käituda. Fiedler jagab juhid ülesande-keskseteks ja suhete- keskseteks. Esimestele on oluline ülesandele keskendumine, teistele head suhete säilitamine töötajatega. Fiedler jõudis oma uuringutes järeldusele, et liidri poolt rakendatava juhtimisstiili ( ülesandele või suhtele keskendumine) tõhusus sõltub olukorrast, mida ta kirjeldas kolme teguriga:
(situatsiooni) ning asetab selle keskpunkti. Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. Teooria põhijäreldus - eestvedamisstiil peab kokku klappima olukorraga, millega eestvedaja silmitsi seisab. Tõhus eestvedamine sõltub olukorrast. Et olla tõhus, peab eestvedaja oma käitumise kohandama vastavaks ülesande iseloomule või alluvate vajadustele. Olukorralised tegurid, mis avaldavad mõju eestvedamisele ja ka eestvedajale: tegutsemiskeskkonna iseloom; ettevõtte tegevuslaad; ajalugu; suurus; töötajate koosseis; rahvuskultuur. Kokkusattuvusteooria seob eestvedamisstiili soodsa või ebasoodsa olukorraga. Olukorda esindavad eestvedaja ja järgijate vahekord, ülesande selguse aste ning eestvedaja ametlik seisund. 5.5. Võimu allikad Tabel 7. Liidri võimu allikad (Alas, 2004) Positsioonist tulenev võim Isiksusest tulenev võim
annaabi.ee 
