Mõnedel vähestel piltidel on ta kujutatud püha aupaistega ümber pea. Rüü ulatub tal alati maani ja ainult pea ja käed paistavad Fra Angelico 1437 (kujutatud Maarja ja Jeesuslapse kõrval.) Guido Reni ,,Püha Dominicuse hiilgus" 1613 KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munklu se_rajajad/pFCha_dominicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3.http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv TÄNAN KUULAMAST
Kõige olulisem oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Selle järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu. Kellegi võimuses pole seda ettemääratust muuta. Niisiis vabastas kalvinistlik õpetus usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. Oldi ju seni veendunud, et õndsaks võib saada ainult kiriku abiga, sest patust inimest aitavad jumalateenistus, preestri eestpalved, patukaristuskustutuskirjad jms. Calvin rõhutas töö austusväärsust ja vajalikkust, tõstis esile kokkuhoidu ja lihtsalt eluviisi. Lihtne pidi olema ka jumalateenistus, oluliselt vähendati pühade arvu. Esiaögu arvas Calvin, et mingit üldistkiriklikku organisatsiooni polegi tarvis, siiski loodi see koguduste võrgu näol. Kogudusi juhtisid valitud vanemad ja jutlustajad. Viimastel ei nõutud vaimulikku haridust, nad pidid aga olema suutelised usulis-kõlbeliste jutluste pidamiseks.
Uus teadmine, mille käesoleva materjali kogumise ajal sain, oli Dominicuse tähtsus ka teistes kultuurides. Austust tema vastu väljendab tema kujutamine kunstiteostel koos Maarja ja Jeesusega. 5 - 4. KASUTATUD MATERJAL 1.http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/puehakud/munkluse_rajajad/pFCha_domi nicus.php 2. http://www.hot.ee/kloostri/muuseum/muuseumi%20info.htm 3. http://www.neitsimaarja.ee/index.php?ava=eestpalved&kuu=08 4. http://www.meistermichel.ee/est/meister.html 5. http://www.abcgallery.com/saints/dominic.html 6. ,,Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani", Argo, 2005 7. "Pühakute raamat Nende elulood, teod ja ikonograafilised embleemid" Tallinn ,,Perioodika", 1995 Kristi Tarand 8. ,,Tuna ajalookultuuriajalugu", 2001 9. ,,Tallinna Dominiiklased kloostrimõtisklusi", Tallinna linnaarhiiv 6 -
Palgasõdurlus. Ulrich Zwingli Lutheri õpetused. Püüdis erinevalt Lutherist reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Käsitles armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna. Kirik pidi alluma linna valitud võimudele. Johann Calvin sveitsi reformatsiooni teise suuna rajaja. ,,Ristiusu õpetus." Ettemääratuse õpetus. Osad määratud taevasse saamiseks, osad hukatusse. Usklikud vabastati nii kiriku sõltuvusest, sest enne usuti, et patust aitavad jumalateenistus, preesti eestpalved, patukaristuskustutuskirjad. Rikkus kui ka vaesus pani inimesi proovile rikkad ei tohtinud uhkustada ja pidid olema vastuvõtlikud vaeste vastu. Vaene pidi olema kannatlik, kuid mõistma, et vaesus pole ideaal. Töö austusväärsuse ja vajalikkuse rõhutamine, kokkuhoid, lihtne elustiil. Vaimulikelt ei nõutud vaimuliku haridust. Pühapäeviti keelati mängud, laulud jms. Reformatsioon Inglismaal Reformatsioon ei haaranud kohe kõiki rahvahulki. Rooside sõda (1455-1485)
väliskauplemise privileegi. Tollastes oludes oli väliskaubandus väga riskantne. Kalvinismi keskne dogma oli predestinatsiooni- ehk ettemääratuse õpetus. Selle järgi sõltub iga kristlase saatus Jumala suvast. Predestinatsiooniõpetus vähendas katoliku kiriku mõju. Viimane väitis, et inimesed võivad õndsaks saada ja maa peal edu saavutada ainult kiriku abil, selleks ehitati uhked pühakojad, peeti toredaid jumalateenistusi, sellele olid suunatud orelimäng ja preestrite eestpalved. Sellest aga võis teha järelduse, et kõigel välisel puudub mõte, ning kalvinistid rõhutasidki hoopis inimese sisemist usklikkust. Inglismaal kujunes ilmaliku kutsumuse õpetus, mis lähtus arusaamast, et keegi ei saa õndsaks ega saavuta edu vastu tahtmist, enda teadmata või osavõtuta. Tuleb järgida ilmalikku kutsumust ehk teha võimalikult hästi igapäevast tööd. Jumalale on meelepärane, kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb võimalikult osavalt ja
annaabi.ee 
