............................ järele.Koidula suri.................... .aastal.Algul ta maeti .........................,aga 1946.aastal toodi ta põrm .................................. . Tööülesanne nr 3. 10 väidet Koidula elust.Vasta "jah" või "ei". 1.Koidula neiupõlvenimi oli Michelson. 2.Ta oli esimene naisluuletaja. 3.Tema lapsepõlvekodu on Vändras. 4.Koidula töötas ajalehes"Perno Postimees"ja "Eesti Postimees". 5.Ta õppis Tallinna Ülikoolis. 6.Oma viimased elupäevad elas ta Eestmaal. 7.Maetud on ta Venemaale. 8.Koidula oli kooliõpetaja Pärnus. 9.Ta sooritas koduõpetaja eksami. 10.Koidula perekonnanimi oli Koidula. TEEMA KÄSITLEMISE FAAS. Tööleht nr 4. Koosta õpiku materjali põhjal lühikonspekt.Kanna andmed tabelisse. Luulekogu Aasta Luulekogu sisu. Olulisemad pealkiri luuletused L.KOIDULA LUULETUS"Enne surma Eestimaale"vene keeles. , , ! , , . , , - , . ! , ! ,
saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal. Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Rüütelkond- teatud piirkonna aadelkonna seisuslikku ühendust. Aadlimatrikkel- 1730-40ndatel aastatel koostatud rüütelkonna liikmetele erilised nimekirjad Roseni deklaratsioon- 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Asehalduskord- 1783
Linnad ja majandus 18. sajandi lõpuks oli Eestimaal 12 linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Võru ja Paldiski. Tallinn oli suurim. Elanike umbes 10 000. Tsunftide põhikiri oli skraa. Suurimaks väljaveo artikliks oli vili. Imporditi soola, metalli, soolaheeringat, tubakas. Valgustus sajand Valgustusajastu mõtlejad Eestmaal: * Põltsamaa pastor A. Hupel * Publitsist J. Hupel * A. Kotzebue Rahvaharidus 1739 andis Liivimaa kirikuvalitus välja korralduse, mille järgi kõik talulapsed pidid 7. ja 12. eluaasta vahel saama koolihariudust. Selleajajooksul pidi omandama kirjutamis- ja lugemisoskus. 1765 anti välja nn. koolipatent, mis nõudis kooli asutamist igasse suuremasse mõisa. 18. Sajandi lõpuks oskas Eesti talupoegadest lugeda 60%. See oli üks kõrgemaid Euroopas.
*Nõidumise eest karistati tuleriidale saatmisega *Levisid joomine ja suitsetamine. *Hakati ehitama massiliselt kõrtse. Karl XI valitsusaeg(10.11) *1672 valitses Rootsi riiki kunginas Karl XI(oli väljapaistev riigipea, kehv diplomaat ja sõjavägede juht) *Rootslaste jaoks oli täielik ebaõnnestunud Brahdenburgi lahing. *Sõjast võttis osa palju eesti talupoegi. *Järgnevad 20 , sõjavägi tugevnes, kõik muutus jõukamaks. *Kuningas viis läbi 1680 reduktsioone(mõisate riigistamine)Nii eestmaal kui liivimaal. *Selle tulemusena suurenes riigikassa sissetulek olulisemalt *Läänistamine anti maad rendile, mille eest tuli minna sõtta, teenida kuningat *Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse.
annaabi.ee 
