Valule seletust otsides asusin rinnaga toitmise teemat lähemalt uurima. Mida rohkem ma kuulsin ja lugesin, seda enam imestasin. Miks on millestki nii loomulikust kui imetamine saanud meie ajastu üks suuremaid sotsiaalseid ja bioloogilisi paradokse? Lapsele luti eest Maailma Terviseorganisatsioon ja UNICEF soovitavad beebisid toita kuus kuud ainult rinnapiimaga. Eesti üks hinnatumaid imetamisnõustajaid ja nõustajate koolitaja Ülle Lember tõdeb, et eestlannade kohta praegu täpset statistikat pole, kuid hinnanguliselt alustab imetamist umbes 98%. Halvad sõnumid ei lase end aga kaua oodata ligi kolmandik lõpetab rinnaandmise kahe kuu jooksul ja kuuekuuselt saab ainult emapiima vaid pool Eesti lastest. Mis juhtus teise poolega? Vastus "piim sai otsa" kõlab kummaliselt tihti. Niisiis tuli asuda tuvastama, miks kimbutab naisi krooniline rinnapiimadefitsiit ja miks pidin mina maadlema valudega, kui meie klassikaaslased
Musterrühmad käisid ala propageerimise eesmärgil esinemas paljudes kohtades üle maa. Musterrühmadest kasvasid välja paljud hilisemad silmapaistvad võimlemisjuhid. Musterrühmades olid stiimuliks esinemised võimlemisõhtutel Estonias ja Vanemuises, eriti aga võimalused osaleda Põhjamaade, eeskätt Soome ja Rootsi võimlemispidustustel. Välisesinemistel saatis Eesti rühmi reeglina silmapaistev menu ajakirjanduses kiideti eestlannade uuenduslikku ja moodsat laadi. Eriline oli kahtlemata suurejooneliste I ja II Eesti Mängude (1934 ja 1939) võimlemispidude mõju naisvõimlemise arengule nii sisulise täiustumise kui masside kaasahaaramise poolest. Naisvõimlemise nende aastate arengu kindlustasid organisatsiooniliselt Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühenduse spordi kesktoimkond, spordiselts kalev, Idla Võimlemise Instituut, 1934. aastal loodud Eesti Võimlejate Liit ja ka Eesti Spordi Keskliidu juhatuse soosiv suhtumine.
Naisterahvaid, kes sooritavad ostu 21 – 30 € eest on 15 ning 31 – 40 € eest ostjaid lausa 23. Küsitluses 41 vastanut täpsustasid oma vastuseid avatud küsimuse näol, kus: 60% neist vastajaist sooritab oste ligikaudu 150 € eest kuus; 25% leiab, et ei pea endale igakuist riiete ostu vajalikuks; 15% kulutab üle 75 € kuus. Järeldusena võib välja tuua, et rõivaste ostu eestlannade puhul võib märkida siiski vajaduseks, mitte sooviks. Kui sissetulekuks on neto 650 € kuus ja naiskleint ostab igas kuus rõivaid 150 € eest, kulub 23% tema sissetulekust ainult enese riietamise peale. Sama suure töötasu puhul, ostes rõivaid 10 euro eest, kulutab klient palgast vaid 1,5%. 32 Kuues küsimus oli esitatud järgnevalt: ``Kust Te ostate endale peamiselt riideid?`` Üle
poolega, samas kujunesid head suhted Hurdaga. Kooliõpetajana kirjutas didaktilisi rahvaluuleainelisi ja argiolustikulisi jutte lastele ja kodudele. Selle perioodi esileküündivamad jutustused on Pärna "Oma tuba, oma luba..." (1879) ja "Must kuub" (1883). Lilli Suberg (1841-1923) tuli kirjandusse Jakobsoni õhutusel, kirjutades 1873. aastal autobiograafiliste sugemetega jutustuse "Liina" (1877), kuigi stiil ja keel jäävad soovida, hindas Jakobson selle algupärasust. Haritud eestlannade ideaale esitab Suburg veel jutustuses "Maarja ja Eeva..." (1881), "Linda, rahva tütar" (1900 "Postimehes"). Eesti kultuuriloos Suburgil oluline kot ajakirjanikuna, tema väljaanne 1887. aastal alustanud "Linda" Viljandis oli esimene literatuurlik ja ajakohane ajakiri Eesti naisterahvale. Kultuurilooliselt on oluline kriitika arendamine. Rahvusliku liikumise suurjuhtide (Mihkel Veske, Karl August Hermann, Hugo Treffner)
annaabi.ee 
