(+) Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine , vallalised tütred , pojad koos oma naistega poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. (-)Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku mu rdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. (-) Ometigi suhtuti roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. (+) Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+) 3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju
võimalustega. Minu arvates on seisuslik ühiskond vale ning inimesi ei tohiks erinevalt kohelda. Rooma perekonnad Perekond oli mehekeskne. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle: tema naise, vallaliste tütarde, poegade ja nende laste ning orjade üle. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereisal oli tegelikult õigus ka enda pereliikmeid surma mõista, kuid see oli julm ning avalikkus mõistis sellised teod hukka. Pereisa kohustuste hulka kuulus ka laste kasvatamine ning õpetamine. Hiljem hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele, mis pärit Kreeka kultuurist. Mõned saatsid aga oma pojad ning harva tütredki kooli ning seal said nad kirjatarkust ning keskmise roomlase
tütred(meheleminekuni) ja orjad ja ta võis nende elu ja surma üle otsustada. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid isa eluajal temale. Noored roomlased said enamasti isa või vanema venna käe all sõjalist kasvatust ning õppisid lugemist-kirjutamist, rikkamatest peredest pärit lapsed õppisid, aga lisaks kirjandust, kreeka keelt, juurat. Kui laps kooli pandi, siis tehti seda 7aastaselt. Naisel puudusid poliitilised õigused. Abielludes läks ta isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Roomat valitses rahvakoosoleku poolt kinnitatud kuningas ning senat, milleks oli tähtsamate sugukonnavanemate kogu. Elu-olu Roomlaste elu erines seisustele vastavalt vägagi. Luksuslikes lossides elavate aristokraatide kõrval elasid vaesemad kihid mitmekordsetes tellis ehitistes, mis elanikele tihti ka kaela kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus
teineteisega paratamatult märksa rohkem kokku ja said seega lähedasemaks. Rooma ühiskonnas kuulus perekonnapeale piiramatu võim. Need olid tema naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja. Ka täiskasvanud ja abielus pojad allusid seega isa eluajal temale ning kogu nende varandustki luges seadus isa omaks. Abilelu, mis sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes, tähendas seega tema üleminekut isa eestkostelt abikaasa eestkostele. Ometigi suhtuti Roomas naistesse mõneti vabameelsemalt. Nad polud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal, ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi. Perekond Ootused lapsele olid päris karmid, sõltuvuses lapsevälistest asjaoludest.
annaabi.ee 
