ELIAS LÖNNROT "KALEVALA" 1. Kalevala on Soome kirjanduse alusteos, ajastu silmapaistvam eepos maailmakirjanduses. 2. "Kalevala" aluseks olevad runod (muistsed rahvalaulud) kogus Lönnrot Põhja Soomest Kajaana linna ümbrusest, IdaSoomest, Karjalast, Lapimaalt 3. Lönnrot kogus runosid ja süteesis nende arvukate teisendite põhjal need kunstiliselt ühtseteks runodeks. 4. Ilmusid: "Vana Kalevala" 1835, "Kalevala" 1849, "Kalevipoeg" 1862. 5. Teose aluseks on eri ajajärkudesse kuuluvad ja eri paigust pärinevad anonüümsed runod, mis tänu Lönnroti luuletajaandele ainevalikult ja struktuurilt kokku sobituvad 6. "Kalevala" on romantismiajastu ilming, sest: tal on sügav ja ehtne folkloorne alus 7. "Kalevala" a. Sampo on imeveski, mis selle omanikule jahu, soola ja raha jahvatab. Eepose...
" 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel). Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, matused Tallinna Aleksander Nevski kalmistul. Luulekogud · "Trompetisoolo"1962 · "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971
" 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel). Hüvastijätt Arvi Siiaga toimus 27. novembril 1999 Aleksander Nevski katedraalis, matused Tallinna Aleksander Nevski kalmistul. Luulekogud · "Trompetisoolo"1962 · "Reporter värsikaameraga" 1966 · "(P)äikesevõimalused" 1968 · "Sinine ateljee" 1969 · "Purunenud poeem" 1971
Selles troostitus olukorras alustas ta oma kuulsaimat romaani ,,Kuritöö ja karistus" · 1866 ,,Kuritöö ja karistus" o Vene inimese ja hingelaadi ülidistus, teisalt aga realistlik romaan, mis käistleb isiksuse kõlbelist ja füüsilist kokkuvarisemist pahelises ühiskonnas o Teose peategelane jagab inimesed kaheks: harilikud inimesed ja geeniused o Kirjelduse eripära, trepp, zanr (otsi kuskilt) o Tammsaare eestindas ,,Kuritöö ja karistuse". Ta on öelnud, et võrreldes sellega tundus meie kirjandus tühine. Tagantjärgi on ta tunnistanud, et ,,Kuritöö ja karistus" andis talle esimese tõuke ,,Tõe ja õiguse" loomiseks. · 1868 ,,Idioot" · 1879-1880 ,,Vennad Karamazovid" · Dostojevski looming on tugevalt mõjutanud 20. sajandi kunsti ja teaduste, sh filosoofia arengut ning muidugi ka ilukirjandust. Lev Tolstoi (1828 1910) · Elas mõisas Jasnaja Poljana
W. von Willmann - Juttud ja teggud” sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse. ● , O. R. von Holtz - Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Ludwig Christoph Heinrich Hölty luulet. ● J. W. L von Luce - 1788. aastal ilmus temalt „Juhhataja Piibli ramato sisse” ning 1807. aastal „Sarema Jutto ramat” (I osa), sama raamatu II osa ilmus 1812. aastal. Raamatu I osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Räägitakse põlluharimisest, heinamaa ja
kirjamees. Õppis 17741778 Greifszwaldi ja Tübingeni ülikoolis teoloogiat. Seejärel oli Keila pastor ja aastast 1806 Lääne-Harju praost. Tõlkis 1816. aasta talurahvaseadused ja arstiteaduslikke broüüre. Looming :Avaldas raamatus "Luggemissed Eestima Tallorahwa Moistusse ja Süddame Juhhatamisseks" (1817) peale tõlkejuttude ja -luuletuste eestiainelisi palu. Ilmutas teiste tolle aja õpetlike juturaamatute autoritega võrreldes suuremat stiilivõimet. Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Hölty luulet. Peter August Friedrich Mannteuffel (30. jaanuar 1768 Tallinn 8. mai 1842 Ravila) oli krahv ja baltisaksa kirjamees. Oli Ravila mõisa (Harjumaal), Saksi mõisa (Virumaal) jm mõisa omanik ning tuntud talurahvasõbralikkuse, ebatavaliste huvide ja eluviiside poolest (teda kutsuti hulluks krahviks). Looming Noorena luuletas eesti keeles (omistatud värssdialoog "Üks Ennemuiste lugu"), hiljem
ajalugu, geograafia, ilukirjandus) ja ajalehtede asendajad ja olulised veel 19 saj I poolel 2. Aabitsad ehk ABD-raamatud 3. Valgustuslik jutustav kirjandus 4. Eestikeelse ajakirjanduse algus 1766-67: - Populaarmeditsiiniline nädalaleht ,,Lühhike öppetus" ilmus Põltsamaal(arst Wilde, tekstid eestindas Hupel) - Ravimtaimed, alkoholi taunimine, põllumajandus, aiandus · 1806 I Tartu eestikeelne ajaleht ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht"(avaldasid pastorid): - Välisuudised ja praktilised nõuanded · Saksastunud eestlastest pastori Otto Wilhelm Masingu ,,Maarahwa Näddala- Leht"(1821-23, 1825, 250-450) - ,,Talupoegade entsüklopeedia"
annaabi.ee 
