Johann Heindrich Rosenplänter: · Pärnu pastor; · tema teg. algas eesti keele ja rahvaluule aktiivsem uurimine; · avaldas I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud teaduslikku väljaannet; · pidas vajalikuks eesti keele õpetamist gümnaasiumis; üks ,,Beiträge" vihik koostatud kui gümnaasiumiõpik; · alustas I eestikeelsete ja eesti keelt puudutavate käsikirjade kogumist. K. J. Peterson: · Isa poolt Eesti sugemetega, lapsepõlv möödus Riias eestimeelses peres; · Pani aluse eesti jumalate maailmale -> edasi arendas F. R. Faehlmann; · I eesti luuletaja. F. R. Faehlmann: · elas Eestis, pärast ema surma kasvas Saksa mõisniku peres; · I teadaolev eestlane, kes lõpetas ülikoolis doktoratuuri; · oma keeleteaduslike töödega pani aluse eesti keele hääliku- ja vormiõpetusele; · I eesti keele lektor Tartu Ülikoolis.
Eestis on iive väga väike, aga riigis elamispinda piisavalt. Tõenäoliselt tulevikus suureneb võõrmaalaste sisseränne Eestisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et eestlased mitte ainult ei arendaks, rikastaks eesti keelt, vaid ka hoiaksid seda, ega läheks üle võõrkeelsele asjaajamisele või õppele koolides. Praegugi on olemas venekeelsed koolid, mis minu arvates tuleks kaotada. Elades Eestimaal peaks inimestel olema soov kuuluda eesti rahva hulka, selleks on vaja õppida ja kasvada eestimeelses keskkonnas. Ka kultuuriüritused, mis on edasi põlvnenud meile esivanematelt, on kasvatanud eestimeelt. Olulisimaks on eestlastele laulupidu. Esimene laulupidu toimus 1896. aastal Tartus, mis tegelikult oli tänulaulupidu Liivimaa talurahva orjusest vabastamise 50. aastapäeva auks. Tänaseni toimuvad Eestis laulupeod iga viie aasta tagant. Öeldakse küll, et eestlased on külm ja kitsi rahvas, kes ei näita emotsionaalselt oma tundeid välja ja hoiab pigem omaette, kuid
märkmikus. Minu vanaema teabevälja fundamentaalses kihis jagunevad väärtuste, normide ja teadmiste osa võrdselt. Samuti on fundamentaalne kiht üsna suur, kuna kodust ja tuttavatelt saadud informatsioon oli tihti usaldusväärsem kui meedias kajastatav. Põhiline trükimeedia väljaanne, mida mu vanaema luges, oli ajaleht Edasi, mis kajastas sündmusi nii Eestis kui ka kogu Nõukogude Liidus. Selle sisusse suhtus ta teatava kriitilise meelega, kuna üles oli ta kasvatatud ikkagi eestimeelses perekonnas, kus Nõukogude Liitu suhtuti kui okupeerivasse riiki. Siiski oli Edasi allikas, millest sai aimu, mis ühiskonnas toimub ja millised on jututeemad. Samuti luges ta ajakirja Nõukogude Naine, millest sai praktilisi nippe näiteks kodumajapidamise kohta. Suurima huviga luges ta kultuurilehte Sirp ja Vasar, millest sai lugeda värskemaid kultuuriuudiseid ja artikleid. Televiisorit mu vanaema kodus ei olnud. Seda oli küll vahel tuttavate juures vaatamas
ajalooline dokument, milles piiskop Andreas esineb pihtimuslike mõtisklustega. Pidalitõves, pääsmatult haige. Miks Jumal teda nii karistab? Väljendab süütunnet võõra rahva ristiusustamise pärast. Romaan „Tabamatus“ kõneleb Jüri Vilmsist. Noor, energiline, ideeline Eesti riigi rajaja. Taas tegemist paralleelsete lugudega. Minevik - Saksa okupatsioon. Jutustaja varjab end, sest süüdistati eestimeelses tegevuses. Paralleelid, kordused Vilmsi ja jutustaja vahel. „Paigallend“ käsitleb Ullo Paeranna käekäiku. Õpib ülikoolis, vaimuannete tõttu võiks karjääri teha (õigusteadus). Aga läheb teisiti. Viimaseks teoseks jääb „Tahtamaa“ 2001. aastal. Käsitleb maade tagastamise probleeme. Mitte nii õnnestunud. Jõudis avaldada kaks köidet autobiograafiat: „Kallid kaasteelised“ 2003 ja „Kallid kaasteelised II“ 2008. „Keisri hull“ 19
annaabi.ee 
