mistõttu on sealne kultuurilugu teistele sama regioon maile sarnane. 1919. aastal asutati Tartusse kõrgem Kunstikool Pallas, mis oli 20.-30. peamine kujundav kunsti õppeasutus. 1920. aastate kunstis on tunda saksa sõjajärgse ekspressonismi mõjusid, mis oli enamasti mõõdukas,pehmunud ja dekoratiine. 1930.aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kusti ja maitsrega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike mtiivide kasutajad. Esimene Nõukogude okupatsiooni aasta põhjustas eesti kunstis väiksemaid muutusi kui eesti ühuskonnas. Uue valitsuse eesmärk oli kunstnikke näiliselt olukorraga lepitada ning seeläbi rahvastki rahustada. Riigi rahaga telliti võimudele meelepärase temaatikaga kunsti ja igasuguste miitingute-rongkäikude kujundusi, samas jagati raha poliitiliselt neutraalsetele kunstnikele. Sõja puhkemine lõhestas eesti rahva
,,Pallas" avati 1919.a Tartus. Tarbekunsti erialasid sai õppida peamiselt Tallinna Riiklikus Kunstitööstuskoolis. 6. Nimeta kolm ,,Pallase" eesotsas olulist kunstnikku. Milline oli tänu neile selles koolis valitsev vaim? K. Mägi, N.Triik, A.Vabbe. Tänu neile juurdus ,,Pallases" vabameelne ja avangardilembeline vaim. 7. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maailkunstnikud 1930. aastail? 1) silmarõõmumaalijad 2) vaesema rahva maalijad 3) eestilike motiivide maalijad 8. Nimeta kaks põhilist stiili 1930. aastate eesti arhitektuuris. Kumba stiili eelistad sina? Funktsionalism ja eklektika. Mina eelistan eklektikat. 9. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks said 19. sajandi klassitsism ja eklektika. Nende hoonete kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks. Saksa arhitektuur oli
Pariisi kunst mõjutas teda väga palju. 1930. aastate lõpus pöördus Viiralt realistliku kujutamisviisi poole. ''Kabaree'' ja ''Põrgu'' suurteosestes elas edasi ekspressionismilähedane pateetika ja kriitiline vaim. Mõni aasta hiljem hakkas ta kujutama realistlikult ning rahulikus ja helges meeleolus loodust ja inimesi. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Esimest tüüpi kunstnike peaeesmärgiks oli pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest (Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi). Nemad olid ka kõige otsesemalt seotud Pariisi kunstiga. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult (Andrus Johani, Nikolai Kummits, Kaarel Liimand)
kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. Sajandivahetus tõi Eestisse postmodernismi ja rahvusromantika. Nähes impressionismi tõusu Pariisis, tundis siinnegi kunstnikkond selle vastu huvi, vähe hooliti sürrealismist ja abstraktsionismist. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kunsti ja maitsega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. Eesti ekspressionismi kunstnikke hulka kuulus ka Konrad Mägi. Ta oli 20. sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Looduse kujutajana oli ta suuresti mõjutatav motiivist, uued loodusmuljed põhjustasid stiili muutumise ja panid aluse uuele loomejärgule. Alati pani Mägi maalidele ka taevast.
Esindatud oli ka kubismist lähtunud konstruktivism. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 1930. aastaid iseloomustab avangardi suhteline taanduminevõi taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kunsti ja maitsega; vaesema rahva elu kujutajad ja rõhutatult eestilike motiivide kasutajad. 1920. aastate algupoolel pärinesid eesti kunsti peamised eeskujud Saksamaalt, kus näiteks Berliini dada oli veel palju radikaalsem ja tormilisem. Saksa ekspressionismiga olid seotud mitmed eesti kunstnikud. Vanematele kunstnikele nagu Triik ja Mägi valisid sõjaeelse, romantilisema ja värviküllasema ekspressionismi. Tüüpiline 1920. aastate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren
lennukus teda haaras. Peale nelja-aastast klaveristuudiumi sai Eugeni isast tema õpetaja. Kolmekümnendate algul lõi E. Kapp kaks ulatuslikumat helitööd: Trio (1930) ja sümfooniline poeem ,,Tasuja" (1931), mille ajendiks sai Bornhöhe samanimelise jutustuse eestlaste kangelaslik vabadusvõitlus. (Kõrvits 1964: 13-15) Oma esimese sümfoonilise poeemi pühendas Eugen Kapp ,,Estonia" orkestrile ning dirigendile R. Kullile. 1938. aastal loodud tantsusüidis kasutab Eugen peale eestilike elementide ka vene, poola ja hispaania rahvatantsule omaseid kujundeid. Eugen Kapp kirjutas muusika H. Visnapuu näidendile ,,Maa vabaduse eest". Paari aasta pärast valmis tema esimene muusikaline suurvorm - ballett ,,Kalevipoeg". Konservatooriumi lõpetades kirjutas Eugen muusika lastenäidendile ,,Kuus venda". Järgnevalt loob ta muusika kahele Shakespeare`i näidendile - ,,Palju kära ei millestki", ,,Veneetsia kaupmees" ning Schilleri ,,Wilhelm Tell`ile"
annaabi.ee 
