Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid Looming Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset) Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid Seda iseloomustab ülev värvi- ja ko...
küla jäävad Karula rahvuspargi alale osaliselt. Rohelise värviga on triibutatud Karula rahvuspargi piir. (Joonis 1.) Küla ja ühtlasi kõrgustiku kõrgeim punkt on Tornimägi. Tornimäele ehitati 2003. aastal vaatetorn (Eesti Loodus 1998) Rebasemõisa küla on pindalalt 2460 ha. Tinglikult on arvatud küla alla ka kunagised Tinu, Kolski, Kark ja Madsa külad. Küla keskuseks on Karula mõisa ja Rebase karjamõisa hoonekompleksid ning selle naabrusesse ehitatud hooned. (Hansalevi OÜ, eestigiid.ee, 2004) Rebasemõisa külas elas 2000. aastal Rahvaloenduse andmel 41 inimest. Viimase statistikaameti rahvaloenduse andmeil elab külas 48 inimest. Joonis 1. Rebasemõisa küla kaart (erakogu) 7 R e b a s e m õ is a k ü la 25 24 24 22
Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast Nõrgalt kamardunud järsk nõlv Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt leiame kunagise vaigutamise jälgi Kasutatud kirjandus Eestigiid Viidumäe looduskaitseala Lümanda vald Geopeitus Saaremaa Tänan tähelepanu eest!
Joonis 15. Ungru loss enne sõda Joonis 16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 12
Ilumetsa kraatrid: rahvalugudest teaduseni.-Eesti loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2477_2473.html Meenikunno.-Põlvamaa loodus. http://www.hot.ee/kaja56/kraatrid.html Meenikunno raba - http://www.reisijutud.com/gallery3/var/albums/Ilumetsa- 020912/DSC_2464.jpg?m=1363077466 Neemer, Aita 2006. Põlvamaa loodusobjektid. Nohipalu Mustjärv.-Puhkaeestis. http://www.puhkaeestis.ee/et/nohipalu-mustjarv Nohipalu valgjärv.-Eestigiid. Nutt, Nele. Merila, Age 2003.Võhandu ürgoru maastikuhoolduskava Päikeseloojangu maja - http://static1.fotoalbum.ee/fotoalbum/0/169/0169213b99fa.jpg Päikeseloojangu metsamaja.-Loodusega koos. http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/rapina-varska-puhkeala/1387 Reimann-Truija, Nele 2007. Meie koduvald, loodus, aeg, inimesed. http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=730 Võhandu jõe ürgorg.-Eesti maaturism. http://www.maaturism.ee/index.php
annaabi.ee 
