Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Eesti maavarad - sarnased materjalid

Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Eesti maavarad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

mineraal, põlevkivi, sinisavi, maavara, mineraalvee, mineraalvett, spaa, maavarad, koostaja, kaljuvee, paikuse, kollakas, settekivim, kukersiit, mineraalidest�tteväärtuse, brasiilial, venamaal, fossiilse, mereline, paljandub, ribana, klindi, telliste, imesid, geoloogid, vanune, vanimaid, mineraalvesi, veele, soolad, väävliühendid, spaad, kaevud
Taastumatud loodusvarad
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Taastumatud loodusvarad Koostaja: Maria-Eva Maasik · Taastumatud loodusvarad on maagid,kaevandatavad kütused, maapõuesoojus,mineraalsed maavarad ja tuumaeergia. · Tarbimine liiga intensiivne · Mõiste eksitav (nt nafta) · Kasutamisel muutuvad kõlbmatuks,jäätmed (nafta, põlevkivi, kivisüsi - > soojusenergia - > tuhk, süsihappegaas) · Leidub metalle, mida saab korduvalt kasutada · Arenenud riigid vs areguriigid · Maailma mineraalid ­ Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, L-Aafrika · Suurimad maavarade tarbijad ­ USA, Venemaa , L-Euroopa, Jaapan · 1970-1990 suurenes energia tarbimine 58% · Kõige suuremad varud- kivisüsi( 1500 a.) · Eesti ­ turvas, põlevkivi, fosforiit, lubjakivi,liiv,savi,kruus Põlevkivi

Looduskaitse
42 allalaadimist
KARASTUSJOOGID
15
odt

KARASTUSJOOGID

Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA´s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused ­ nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid

37 allalaadimist
Kaevandused ja keskkonnaohutus
4
docx

Kaevandused ja keskkonnaohutus

Põltsamaa ametikool Maksim Pispanen E1 Juhendaja:Elle Kohv Kaevandused: Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal.Kohtla-Nõmmel on Kohtla Kaevanduspark-muuseum. Põlevkivi kaevandus Põlevkivi on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim. Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (kuni 70% ulatuses) ja

Geograafia
5 allalaadimist
Vesi - Imeline aine
13
doc

Vesi - Imeline aine

muuta kahe-kolme nädalaga ning ükski kohevust ja läiget lubav sampoon ei aita. Mineraalvesi Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, 7 väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused ­ nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tsehhis asiv Karlovy Vary ja Eestis Värska) ja vesiravihotellid. Eestis on tähtsamad mineraalvee leiukohad Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Värskas on puurkaevu sügavus 470m, maailmakuulsas

Keemia
25 allalaadimist
Spaa sõnastik
21
doc

Spaa sõnastik

Sobib närvilisuse ja unehäirete korral. Allergia ja ekseemide leevendaja. Aitab astma, bronhiidi, kroonilise köha ning depressiooni korral. Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb Mineraalvesi - sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajale on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused – nõnda on tekkinud mitmed spaa-linnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid. Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska. Mudamähis - Mudamähiste pakid, mis sisaldavad looduslikku muda, avaldavad toimet

Turism
17 allalaadimist
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4

Euroopa
37 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel

Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun