mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele võtmine tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks esimesel arneguetapil oli puuvillatööstus, mis tõi kaasa puuvillase riide laia leviku, eriti naiste rõivastuses. Tähtsamad uuendused olid James Hargeavesi leiutatud mehhaaniline vokk (1765) ja Edmund Cartwrighti konstrueeritud mehhaanilised kangasteljed (1785), millele lisandus ketrusmasina töölerakendamine veejõul ning Thomas Belli puuvillase riide trükkimise masin. Uusaja metallurgia kujunemises tähistas murrangut kivisöe kasutuselevõtt malmisulatuses senise puusöe asemel. Masinatootmise peamiseks jõuallikaks sai pikaks ajaks aurumasin,mille 1711
kodanikuvabadus, kukutada võim Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused: 1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal
Venemaa ei saanud Euroopas otseselt ühtegi valdust juurde, talle kinnitati Soome ja Bessaraabia. Rootsilt võeti ära Soome, seda üritati kompenseerida Norraga, mis võeti ära Taanilt. Taani oli hakanud toetama kontinentaalblokaadi SB vastu. Venemaale anti juhtroll Püha Liidus Aleksander I initsiatiiv 26. sept 1815. esimene rahuorganisatsioon maailmas. Kõige ägedam Kreeka vabadusvõitlus. Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Ultra- rojalistid prm 1814. a põhiseadus nägi valimisõigust ette ainult 100 tuhandele kodanikele. Võimule pääsesidki ultra-rojalistid, kes olid veel rojalistlikumad kui kunginas ise. Ultra-rojalistid leidsid, et prmd peaks valitsema kuningas, kelle võim oleks sama suur, kui enne pr revolutsiooni. Louis XVIII suri ning troon läks üle krahv de Bourbon Artois'le (Charles X) Louis XVI ja Louis XVIII vend. Oli väga tagurlik, ega meeldinud rahvale
raamatukaupmees Butter otsustas ise hakata samasuguseid kirjastama (1621), röövides sõnumeid Hollandi analoogsetest väljaannetest. Kohaliku elu sündmusi hakkasid kajastama diurnalid (1628). Pidevate tülide tõttu kuninga ja parlamendi vahel polnud kumbki pool piisavalt tugev, et kriitika vastu jõudu kasutada. Mõlemad pooled taotlesid avalikku tuge ja püüdsid tärkavat ajakirjandust enda huvides ära kasutada. Et avalikustada oma seisukohti sõnasõjas kuningaga, keelas parlament kohtupidamise trükisõna levitamise üle (1641) ning lubas kirjastada ajakirju, mida kutsuti diurnalideks. Ühtekokku oli kuninga ja parlamendi vahelisse sõnasõtta segatud ligi 200 perioodilist väljaannet. 1642 puhkes Inglismaal kodusõda. 1644 ilmus John Miltoni "Aeropagitica" (EK 1987), mis oli tähtis sõnavabaduse arengu seisukohalt. Cromwelli valitsus piiras sõnavabadust, ka restauratsiooni ajal jätkati kommentaaride tsenseerimist.