Eesti 1920 �1930-aastatel (0)

1. Iseseisva riigi esimesed ülesanded (lk130)
• Nimeta vähemalt 3 probleemi Eestis
Esiteks oli maa olnud aastaid sõjas ning vaesunud. Inimeste elatustase oli järsult langenud, see ei 
jõudnud veel pikka aega tsaariaegsele tasemele. Teiseks kaotas Eesti iseseisvudes oma senised turud 
ning pidi kogu majanduse ümber orienteerima: Vene turu asemel tuli leida uusi partnereid läänest. 
Seal ei oodanud Eesti kaupu aga keegi. Ümber tuli korraldada ka majanduse struktuur. Varem tegeles 
suur osa Eesti tööstusest Venemaa sõjaliste vajaduste rahuldamisega, ent iseseisval riigil polnud 
sellest enam tulu. Ümber tuli korraldada ka põllumajanduslik tootmine: mõisate suurtootmise asemel 
tõusid etteotsa väikeettevõtted. Kuid nende kosumine võttis aega. Puudus oli kõigest, eelkõige aga 
kogemustest. Segamini oli löödud rahandus ning avalik kord. Iseseisev riik vajas paljusid uusi 
institutsioone ja ametnikke, ent kohe oli neid raske leida 2.Eesti poliitiline korraldus (lk130)
•Tõesta,et Eesti oli 1920.ndatel aastatel demokraatlik riik
kodanikele olid tagatud kõik õigused. Riiki juhtis rahva valitud Riigikogu. Presidendi institutsiooni 
veel ei olnud, seda asendas riigivanem. Riigikogu valimise seadus oli väga proportsionaalne: peale 
suurte erakondade said osaleda ka väiksemad erakonnad ning vähemusse jäänud arvamuste esindajad.
Eesti põhiseadus oli sedavõrd demokraatlik, et suur osa ajast tuli riiki juhtida erikorra alusel. 3.Eesti areng pärast iseseisvumist (lk132)
•Mis juhtus 1924.aastal? Kuidas see lõppes?
1924. aasta 1. detsembril üritas Komintern Eestis mässu, kuid see kukkus läbi, kuna töölised seda ei 
toetanud.
1924. aasta mässukatse mõjus ühiskonnale kainestavalt. Saadi aru, et iseseisvus pole Eestile 
garanteeritud, vaid selle nimel tuleb tööd teha. 
•Kuidas rahareform mõjutas Eesti majandust?
1928. aasta rahareformi tulemusel tulid käibele kroonid. Eesti raha muutus stabiilseks, majanduses 
hakati nüüd kasutama kohalikke ressursse. Lisaks toetati põllumajandust, arenema hakkas 
põlevkivitööstus, omaaegsed sõjatehased läksid pankrotti või korraldati ümber.
•Kuidas majanduskriis mõjutas Eesti Vabariiki?
Eestil polnud oma kaupa enam kuskile müüa ning majandus varises kokku. Paljud ettevõtted ja talud 
läksid pankrotti, kiirelt hakkas tekkima tööpuudus. Majanduslikud raskused tõid kaasa poliitilise 
pahameele tõusu. Usuti, et Eestit on valesti juhitud ning poliitilise erakondade võim tuleks kaotada. 
Selle asemel tuleks Eestit juhtida kõva käega, selleks sobiks rahva valitud president. 
•Kes olid vapsid? Mida nad taotlesid?
Vabadussõjas võidelnud meeste baasil kogus rahva seas populaarsust vabadussõjalaste ehk vapside 
liikumine. Vapsid taotlesid senise demokraatliku elukorralduse muutmist ning uue põhiseaduse 
kehtestamist.
•Miks Päts ja Laidoner korraldasid riigipööret?
Poliitilised vastuolud
2. märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner aga sõjaväelise riigipöörde, millega lõpetasid kõigi 


erakondade tegevuse ning koondasid võimu enda kätte.  4.Vaikiv ajastu (1934-1940)   … (lk 134)
•Millised muutused iseloomustavad vaikivat ajastut?
Vaikiva ajastu algul jätkas Riigikogu istungeid, kuid 
kui nähti, et Riigikogus on tekkinud opositsioon K. 
Pätsi ainuvõimu vastu, siis seda enam kokku ei 
kutsutud. •Kuidas muutus Eesti Vabariigi valitsemine 1938.aastal?
uus põhiseadus. Riiki juhtis taas parlament, mis koosnes kahest kojast: rahva valitud Riigivolikogust 
ja avaliku elu tegelaste seast presidendi poolt valitud Riiginõukogust. Uue põhiseaduse järgi oli 
presidendil suur võim, kuid ta ei pidanud ilmtingimata olema rahva poolt valitud.