Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke tasku, millest areneb hüpofüüsi näärmeline osa (inimesel 28.arengupäev). Ürgsoolest
moodustamiseks ja embrüo anterioorsete struktuuride kujunemiseks; ekspresseerib mitmeid antagoniste. Endoderm on vajalik ürgsoole tekkeks, millest areneb 2 torujat organsüsteemi: seede- ja hingamiselundkond. · Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Inimese näitel: esmalt tekib ürgsool, mis seejärel spetsialiseerub ees-, kesk- ja tagasoole piirkonnaks. Kesksool on ühenduses rebukotiga. Eessoole eesmine osa on blokeeritud ektodermaalse plaadiga oraalplaadiga ehk stomodeumiga (suuava tekkeks see lõheneb) Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neutraalse ektodermiga (aju ektoderm) ning need kaks ektodermi interakteeruvad, moodustades Rathe tasku areneb hüpofüüsi näärmeline osa (selle neutraalne osa areneb vaheajust) · Neel (neelutaskud ja mis neist areneb) Neel järgneb suuõõnele
marginaaltsoon) - algab 2h enne pudelrakkude ilmnemist; rotatsioon lükkab tulevase neelu endodermi rakke blastotsööli külge pidi embrüo sisse animaalse pooluse suunas, tõmmates kaasa ka pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakke; IMZ e involuting marginal zone koosneb tulevase neelu endodermi, pea ja seljakeeliku mesodermi rakkudest blastopoori (üla, ala, külghuul) - ülahuul - moodustub esimesena, selle läbivad kõigepealt eessoole endodermi rakud (pudelrakud), siis pea ja seljakeeliku mesodermi rakud külghuul - moodustub blastopoori laienedes arengu käigus, läbi selle liiguvad sisse endo- ja mesodermi rakud alahuul - moodustub blastopoori laienedes arengu käigus, läbi selle liiguvad sisse endo- ja mesodermi rakud arhenteroni teke/involutsioon - arhenteron e ürgsool, vooderdatud pudelrakkude poolt ja tekib pudelrakkude invaginatsioonil
moodustumisele. Pindmised marginaaltsooni rakud tõmmatakse vegetaalse rotatsiooni käigus sisse, millest formeerub arheneteroni endodermaalne vooderdus. Marginaaltsooni rakud, mis läbivad dorsaalse blastopoori ülahuule, liiguvad sissepoole kasutades involutsiooni, rulludes piki välimiste rakkude sisepinda. Vegetaalne rotatsioon määratleb järjekorra kuidas erinevad rakupopulatsioonid sissepoole läbi blastopoori liiguvad. Esimesena läbivad blastopoori ülahuule eessoole endodermi rakud (ka pudelrakud), seejärel pea mesodermi ja seljakeeliku mesodermi rakud Epiboolia käigus animaalse pooluse rakud katavad kogu embrüo, neist formeerub ektoderm. Arengu jätkudes blastopoor laieneb, moodustub külghuul (lateraalne huul) ja alahuul (ventraalne huul), läbi mille samuti endodermi ja mesodermi rakud sissepoole liiguvad. Kui blastopoor on täies ulatuses tekkinud, siis jäävad mõnda aega veel suured endodermaalsed rakud pinnale, seda nim. rebukorgiks, hiljem
10. Väikeaju koore kihid Väikeaju koores on 3 kihti. 1. Molekulaarkihis (stratum moleculare) on üksikud närvirakud ja gliiarakkude tuumad. 2. Pirnrakkude e. Purkinje rakkude kihis (stratum purkinjense) on suuremad pirnrakud e Purkinje rakud (neuron purkinjense). 3. Sõmer- e granulooskihis (stratum granulosum) on võrkjalt koondunud sõmerrakkude tuumad. Sõmerkihile järgneb valgeaine. 11. Ektodermi derivaadid Ektodermist kujunevad: • epidermis ja tema derivaadid • nahanäärmed • eessoole, tagasoole epiteel • meeleelundite sensoorne epiteel • silmalääts • kesknärvisüsteem, perifeersed neuraalse päritoluga struktuurid • pigmentrakud 12. Maksa verevarustus 1) organspetsiifiline verevarustus maksa värativeeni (vena portae) kaudu 2) tavaline organi verevarustus maksaarteri (a. hepatica) kaudu Maksaarteri haru -> <- portaalveeni haru interlobulaararter -> <- interlobulaarveen
annaabi.ee 
