Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. „Pärsia kirju“ on nimetatud filosoofilise romaani kui uue žanri alusepanijaks. Seal pole peamine mitte karakterite kujutamine, vaid autori ideede kirjanduslik esitamine. [http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_de_Montesquieu 17.10.12] Publitsistlik romaan – Publitsistlik romaan on aktuaalseid ühiskondlik-poliitilisi probleeme käsitlev romaan. [http://et.wikipedia.org/wiki/Publitsistlik_romaan 18.10.12] Näiteks Eessaare Aadu, kodanikunimega Jaan Anvelti (1884–1937) „Linnupriid” (1922–23). [http://kirjanduslugu.edu.ee/data/lexicon.xml 18.10.12] Psühholoogiline romaan – Psühholoogiline romaan on romaan, mis keskendub tegelas(t)e hingeelu kujutamisele ja analüüsile. Näiteks Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus". [http://et.wikipedia.org/wiki/Ps%C3%BChholoogiline_romaan 18.10.12] Mahu järgi
Kubermangu Ajutise Maanõukogu liige. Johan Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Aleksander Tõnisson- oli Eesti sõjaväelane kindralmajori auastmes, 19341939 Tartu linnapea ja 19391940 Tallinna ülemlinnapea. Viktor Kingissepp- oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Jaan Anvelt- oli jurist, bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (kasutas pseudonüüme Eessaare Aadu ja K. Maatamees). Juhan Kukk- oli Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 - 2. augustini 1923 Hugo Kuusner- advokaat, kes luges 23.02.1918 Endla teatris manifesti ette Konstantin Konik- oli eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane, Eestimaa Päästekomitee liige 1918. Jaan Soots- oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik. Korp! Sakala vilistlane. Julius Kuperjanov- oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane. Formeeris Tartu
1917. aastal ilme kogu avalikule elule. Erinevate jõudude tegevuse toimel kujunes ka tolleaegne kirjanduselu vastuoluliseks. Kodanlike ringkondade meeleolusid väljendasid kirjanduses mõned vanema põlvkonna autorid. Revolutsioonide ja kodusõja ajajärgul oli proletaarsete autorite ilukirjandusliku loomingu ja publitsistika peamiseks vahendajaks töölisajakirjandus (ajalehed "Kiir", "Tööline", kirjanduslik ajakiri "Tapper" jt). Üks tuntumaid tööliskirjanikke oli Eessaare Aadu (kod. Jaan Anvelt), kes oma novellikogus "Räästaalused" ja jutustuses "Alasti" kujutab elu varjupoolele surutud tööinimesi, kelle ergas tõetunne ja protestivaim viib neid vastamisi klassiühiskonnas kehtivate tõekspidamistega. Oli kirjanikke, kelle hoiak poliitilistes küsimustes jäi ebamääraseks, kõhklevaks, ja neidki, kes pidasid võimalikuks ning aiunõigekski kunstiliste eneseavalduste täielikku sõltumatust sotsiaalpoliitilistest liikumistest
kõrval. Publitsistika vahendab arvamusi, aateid ja ideoloogiaid. Publitsistlikes tekstides arutletakse inimese ja ühiskonna probleemide üle. See kajastab inimühiskonna arengulugu. Arenenud publitsistika on demokraatliku riigi tunnus. Publitsistlikud tekstid on näiteks uudis, artikkel, intervjuu, reportaaz, koomiks. publitsistlik romaan kaasaja aktuaalseid ühiskondlik-poliitilisi probleeme käsitlev romaan. Näiteks Eessaare Aadu, kodanikunimega Jaan Anvelti (18841937) "Linnupriid". Vt ka romaan. puhas riim vt täisriim. puänt üllatav kuid loogiline novelli, anekdoodi, epigrammi ja soneti lõpplahendus. päevik ka diaarium; päevaraamat; vihik vms, kuhu tehakse ülestähendusi päevasündmuste ja läbielatu (mõtete, tunnete jms) kohta. Päevikuvormi kasutatakse ka ilukirjanduslikus proosas, näiteks Juhan Smuuli (19221971) Antarktika-reisi päevik "Jäine raamat" (1959).