ümberkorraldusi natsionaliseerimine, ,,rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Katkesid Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne - Saksamaa oma kontrolli alla. Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin jagati tsoonideks, aga 1948. aastal sulgesid nõukogulased kõik juurdepääsuteed Lääne - Berliini. Lääneriigid hakkasid linna kõige vajalikuga varustama õhusilla abil ja tegid seda, kuni blokaad lõpetati. Lääneriikides on külma sõja alguseks nimetatud just nimelt Berliini blokaadi. 1949
kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit. Ka pealinn Berliin
võimalik olnud maakera mitu korda õhku lasta. NSV Liit isoleeris ennast relvajõudude abiga täielikult muust maailmast. Churchill nimetas Ida ja Läänt eraldavat piiri, mille NSV Liit lõi, ühes oma kõnes raudseks eesriideks. NSV Liidu silmis sai sellest kõnest alguse külm sõda, nimelt kutsus Churchill, selles kõnes inimesi võitlema kommunismi vastu. 1945. aastal võtsid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia Lääne-Saksamaa oma kontrolli alla, Saksamaa idaosa hakkas haldama NSV Liit
Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961 13.augustil ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida- Berliinist. Berliini müür aga muutus kahekümne kaheksaks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Berliini blokaadiga algas kommunistliku ja läänemaailma pikaajaline vastasseis. Seda on nimetatud ka raudseks eesriideks. Üheks sõja puhkemise põhjuseks võib kindlasti pidada ka tuumarelva probleemi. Selle ajal oli tuumarelva omanikuks USA 1949 aastaks ka NSVL. 1963 aastal sõlmiti tuumarelva katsetuste osalise keelustamise leping. See tähendas, et tuumarelvi ei tohtinud katsetada kosmoses, vee all ega atmosfääris. Tuumarelvade kasutuselevõtt sundis mõlemaid pooli hoiduma otsesest sõjalisest kokkupõrkest. Nii NSVL kui ka USA suurendasid ja täiustasid nii
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu suurendamises, majanduse arendamises jne, see kestis üle 40 aasta. Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu
6. Teise maailmasõja lõpus alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid niivõrd, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus (Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmaks kõiki eluvaldkondi). Raudseks eesriideks nimetati Nõukogude Liidu üritust piirata Punaarmee poolt vallutatud maades Lääne riikide mõju eralda muust maailmast. Trumani doktriiniks nimetati seisukohta, et riigi (USA) välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Sise- ja välissurve all pidas Truman silmas eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSV Liidu eestvedamisel relvajõuga võimule pääseda.
vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust (8). Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks (8). Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks. Ühel pool oli USA, kellest sai lääneriike kommunistlike riikide vastu kaitsva sõjalise liidu NATO liider. Teisel pool seisis aga NSV Liit, kommunismi toetavate Ida-Euroopa riikide sõjalise liidu Varssavi Lepingu Organisatsiooni juhtiv jõud (8). 3 1. KÜLMA SÕJA KUJUNEMINE
Saksamaa taasühinemine). USA eesmärk oli viia Moskva mõju ja võmsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohusta maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust. Muuta rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal võimul olev valitsus. Otsene vastasseis tekkis 1946, kui Stalin teatas, et tuleb valmistuda uueks sõjaks Lääneriikidega, vaatamata rahule. Lääneliitlaste vastumeetmed: majanduslik-sotsiaalsed kaitsemeetmed ning kindlustati sillad üle kogu maailma. Raudseks eesriideks nimetatakse Nõukogude Liidu poliitilist üritust kaitsta oma mõjuala igasuguste võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega. Suleti piirid ja takistati vaba teabevoog, toimus salapolitseiline kontroll ja kehtestati tsensuur. Idablokis elavad inimesed ei saanud infot välismaailma kohta ning neil ei olnud võimalust riigist lahkuda. Külma sõja saavutus, tuntumaks tähiseks Berliini müür, ennekõike aga NL piirid. 11. Suessi kriis 1956. (eel ja järellugu)
annaabi.ee 
