peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5. hüpotalamus mõjutab vegetatiivse ns-i talitlust (nii sümp kui parasümp). Hüpotalamuse närvirakud võivad vegetatiivset ns-i stimuleerida ja pidurdada. Statiinid hüpotalamuse hormoonid, mis pidurdavad adenohüpofüüsi hormoonide teket. Liiguvad piki hüpofüüsi vart eesmisse sagarasse. Statiivid on nt somatostatiin (soma keha ld k), mis pidurdab STH ja TTH teket; prodaktostatiin (dopamiin), mis pärsib laktiini teket. Osade eessagara hormoonide pidurdus toimuib negatiivse tagasiside teel väheneb liberiini produktsioon.
N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n. ethmoidalise kaudu eesmisse koljuauku ja sealt ninaõõnde. Sisemised ninaharud innerveerivad ninaõõne eesmist osa, eesmiste sõelluurakkude ja otsmikuurke limaskesta. Lõppharuks on r. nasalis externus, innerveerib nahka ninaseljal 3) N. infratrochlearis: innerveerib nahka ninaselja ülaosas ja silma mediaalse nurga piirkonnas, samuti pisarakotti. Anastomoseerub n. supratrochlearisega. b) Pars ciliaris (silmamunale): 1) Nn
jalg ja enamikul liikidel on suus toidu peenestamiseks kitiinhambakeste plaat hõõrel. Liikide arv: 160 Maismaal elab umbes 80 liiki tigusid, mageveekogudes umbes 40 liiki tigusid ja 20 liiki karpe ning meres 15 liiki tigusid ja 8 liiki karpe Kirjandus: Vikipeedia Klass: Teod (kõhtjalgsed) (Gastropoda) Väga mitmesuguse välimusega loomad, keda iseloomustab palliaakompleksi rotatsioon 180 kraadi võrra. Nii muudavad oma asukohta paljude elundite eritusavad, nihkudes keha eesmisse ossa. Pea on hästi arenenud ja kannab kaht paari kombitsaid ning paari silmi. Sageli moodustub keha kaitseks lubiainest spiraali keerdunud koda. Osa paarilisi elundeid kaotab ühe poole ning muutub paarituks neer, kops lõpus süda. Sooltoru on U- kujuline. Lahk või liitsugulised, gonaade üks paar või ainult üks. Sageli esineb hermafrodiitne nääre. Areng otsene või vastse staadiumi kaudu. Alamklass: Eeslõpusesed Prosobranchia Hingavad lõpustega, mis paiknevad südamest eespool
kd., lk 25 - 45). Veel paar terminit: · peapunkti ja fookuse vaheline kaugus on fookusekaugus, · selle pöördväärtus on optiline tugevus. Peatasandid ja peapunktid. Esimesse peapunkti langev kiir väljub teisest esialgsega paralleelsena(kiire tegelik käik on kujutatud sinisega). Edasi on lihtne: teades fookusekaugust ning arvestades, et · teljega paralleelne kiir läbib pärast murdumist fookuse. · eesmisse peapunkti langenud kiir väljub tagumisest peapunktist esialgsele paralleelsena, saame joonlaua abil konstrueerida suvaliste kiirte teekonna läbi kogu süsteemi ning arvutada meid huvitavad suurused geomeetria-trigonomeetria valemite abil. Siit ka meetodi nimetus - geomeetriline optika. Kui soovime leida mingi punkti kujutist, võtame sellest lähtuvad kaks kiirt: · ühe, mis on paralleelne peateljega ja · teise, mis suundub peapunkti.
(corpus spongiosum). Seemnejuhad tulevad munandimanustest, mis nagu munandidki paiknevad munandikotis (scrotum). Neere, neeruvaagnat, kusejuhasid, kusepõit ja kusitit nimetatakse ärajuhtivateks kuseteedeks. Naisel asub pärasoole ees tupp (vagiina), siledalihaseline torujas elund, mis pärast vaagnapõhja läbimist suubub tupeesikusse, mis on ümbritsetud väikeste häbememokkadega. Tupesuudme ja päraku vahel asub lahkliha (perineum). Tupe eesmisse seina suubub emakas (uterus) koos emakakaelaga (cervix uteri). Emaka ja pärasoole vahel paikneb kõhukelmega vooderdatud pilujas Douglasi õõs. Emakast vasakul ja paremal paiknevad emakamanused: munajuhad (tuba uterina), mis suubuvad emakasse ja munasarjad (ovar), mis asuvad väikese vaagna külgseinal. Väikese vaagna külgseinad moodustatakse ees paremal ja vasakul ning all küljel häbemeluudest ja istmikuluudest, üla- ja tagaküljel niudeluudest. Taga asub ristluu, mis on ühendatud
annaabi.ee 
