kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse.
kreemi. Segati omavahel mürgine pliivalge või elavhõbe, kips ja kriit, mille sekka puistati roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse.
roosakama jume soovil punastest marjadest pressitud mahla. Samasugust puudriretsepti 4 kasutasid ka roomlannad. Levinud oli ka krokodilli ekskrementidest valmistatud puudrilaadne segu. Erinevalt egiptlastest, kes ilustasid ennast jumalate jaoks, tahtsid kreeklased ja roomlased head välja näha üksteise jaoks. Antiikaja rikkad kaunitarid uskusid tõsiselt hobuse- või eeslipiima vannidesse, vaesemad pesid end lehmapiimaga, sest piim on loomulik emulsioon ja niisutaja, ta sisaldab proteiini, vitamiine, piimhapet, alfa-hüdroksühapet. Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse.
määrimine kandis eelkõige infektsioonist hoidumise eesmärki. Silmapõletikesse haigestumine oli väga sage. Vana-Kreekas segasid salve ja õlisid kokku orjad. Nende ülesandeks oli ka oma käskijate keha ja juuste eest hoolitsemine. Neid orje nimetati kosmeetideks. Kreekakeelsest sõnast kosmetike – kaunistuskunst – on tuletatudki tänapäeva mõiste kosmeetika. Antiikaja rikkad naised võtsid ka piimavanne, peamiselt kasutasid hobuse- või eeslipiima. Piim on hea niisutaja, mis sisaldab vitamiine, piimhapet, proteiine ja alfa-hüdrokühapet. Vaesemad kasutasid lehmapiima. Kasutust leidsid veel mandliõli, mis on pehme ja vitamiinirikas; roosiõli andis meeldiva aroomi, oli rahustav ja põletikuvastase toimega. Mesi 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik
Vanas Roomas iseloomustati ja raviti ishiast sarnaselt tänapäevastele kirjeldustele. See haigus on tuntud ka vanade juutide ja araablaste hulgas ning Indias. Barbarite invasiooniga 5.-6.sajandil kadusid kreeklaste ja roomlaste meditsiinialased teadmised. Renessansi ajal, kui ka arstiteadus uuesti arenema hakkas sagenesid uuesti viited ishiasele. Ishiase all kannatas ka prantsuse kuningas Louis XIV (1638-1715). Teda raviti edutult looma korjustest valmistatud eliksiiri, rohuteede, eeslipiima ja massaaziga. Et ravi tulemusi ei andnud, alustasid õukonna arstid intensiivsemat ravi: vaheldumisi lasti kuningal aadrit, tehti klistiiri ja kutsuti esile oksendamist. Kaks ja pool kuud kestnud ravi järel kuningas suri. Sellise ravi talumiseks oleks pidanud olema tõepoolest väga hea tervis... Antiikaja teadmistele hakkas uut lisanduma alles 18.sajandi lõpul, mil itaalia arst Cotugnio seostas ishiast istmikunärviga. Murranguks radikuliidi ravis oli 1934.a., mil W.J.Mixter ja J.S
annaabi.ee 
