6)kohtumõistmine 7)kodanike julgeoleku tagamine 8)hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linna välimus Keskaegne linn algas eeslinnast. Eeslinn asus väljaspool linna müüri ning eeslinnaks oli tavaliselt agul, kus elas lihtrahvas ning linna alamkiht. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ringi staatus sõltus sellest kummal pool müüre ta asus. Niisiis jagasid müürid asustuse kaheks seda, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Tänavad olid väga kitsad ning peatänavad viisid välja turuplatsile
Toomemäge, olles sobitatud hästi kohalikku reljeefi. Müüritorne oli linnamüüril 17-20 ja väravaid 4-7. Üle Emajõe viis kaks silda, Laia tn juurest ja Raeplatsi juurest (Salupere,2004). Tähtsaimad ühiskondlikud hooned rajati tellistest, elumajad ja muud hooned puidust. Soised Emajõe linna tänavad olid palksillutisega. Poe tänavast lõuna poole jääv ala kuni nüüdisaegse Kesklinna piirini muutus aktiivseks eeslinnaks, kus asusid tellisepõletusahjud, tootmis- ja 8 käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud
nõukogu. 8. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Linna piirkond jagunes õiguslikult kahte ossa. Esimene osa oli piiratud müüriga, milles elasid linnakodanikud. Linna keskel, kokkusurutud majade vahel asus turg, linna tööstuslik ja kaubanduslik süda. Väljaspool müüri asuval maal-alal asusid elamud, kus asusid isikud, keda linnaelanikud meelsasti enda keskel ei näinud. Ümbruses olevat maad kasutati karjamaana. Seda osa nimetati eeslinnaks. Maahärrade esindajana tegutsesid linnades foogtid. Ajastu algul kuusus neile seadusandlik, valitsuse ja kohtuvõim. Peale foogti olid linnades kujunenud omavalitsuse organid. 13.saj esimesel poolel hakkas kasvama foogti võim ja see hakkas kohtunikuna otsustama kõiki asju, mis külakondliku õiguse järgi talle ei kuulunudki. Varsti hakati aga nõudma kirjutatud õigust ja uue linnaõiguse tekkimisega said suurema võimu ka linnade omavalitsused. Nüüd said nad
Leedu õigeusu vaimulikkond kõrgema haridustasemega. Lääne-Eur mõjud jõudsid lõpuks nii ka Moskvasse tänu Leedu Svr-le. Barokk-stiili mõjutused ning elemendid, 17.saj eriti dekoratiivne sibulkupplite stiil (Peeter I ema suguvõsa tellitud). 17.saj sai alguse kukui (oja, mis voolas Jauza jõkke, mis on Moskva jõe lisajõgi, kuhu äärde kuj esmalt Liivi sõja ajal vangi viidud sakslaste asula, hiljem teised välismaalased) see kujuneski n-ö sakslaste eeslinnaks. Sakslased Lääne-Eur elukutselised sõjamehed, kaupmehed jms kes asusid tsaari teenistusse. Uut tüüpi väeosade rajamine. Eesotsas välismaalastest väejuhid. Steletsid- kutselised sõjaväelased, aga nad polnud veel päris regulaararmee. Rahuajal neid riiklikult ülal ei peetud. 17.saj jooksul loodud uued väeosad, mis koguaeg koos, juhtivatel kohtadel välismaa ohvitserid. Väga palju välismaalaste poolt (nii kapital, eesjuhtimine) rajatakse mitmeid ettevõtteid, 1632
annaabi.ee 
