ega mängusituatsiooni, seega vaid üritasin aidata teisi mängijaid. Hiljem, kusagil poolteist aastat möödudes, hakkasin tähele panema, et mul tuleb hästi välja pallilöök ning servimine, seega sain ma endale neljanda positsiooni, ehk ründaja nime. Ründajad mängivad eesliinis, mis tähendab, et ma tohin rünnata vaid eesalast ja tagaliinis sööta kaasmängijatele. Tagaliini mängijad seevastu ei tohi palli,mis on üle võrgu ääre vastaspoolele lüüa eesliinist. Minu ülesandeks on lüüa palli hüppelt ühe käega üle võrgu nii täpselt ja kõvasti , et see satuks vastase väljakule ja et keegi seda vastu võtta ei suudaks. Ma pean alati rakendama maksimaalset jõudu õhus ja oskama tunnetada palli tuleku momenti, sest minu löök on peamine võistkonna eesmärk, millele on allutatud kogu eelnev võistkonna tegevus. Ma tunnen ennast väga tähtsa liikmena võistkonnas, sest minu ründelöök võib mängus paljutki otsustada.
täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal. Mängija sooritab ründelöögi vahetult pärast vastase pallingut, kui pall asub ründealas ja on täielikult võrgu ülemisest äärest kõrgemal. Libero sooritab ründelöögi, kui löögi momendil pall on täielikult kõrgemal kui võrgu ülemine äär. Mängija sooritab ründelöögi võrgu ülemisest servast kõrgemalt tulnud pallile, kui see on suunatud Libero poolt eesliinist sõrmedega ülaltsööduga. VAATA MÄÄRUS 14. SULUSTAMINE 14.1. SULUSTAMINE Sulustamine on võrgu juures olevate mängijate tegevus vastaspoolelt tuleva palli eatamiseks, kusjuures käed viiakse võrgu ülemisest äärest kõrgemale. Ainult eesliini-mängijad tohivad osaleda sulustamisel. Sulustamise katse Sulustamise katse on käte viimine võrgu ülemisest äärest kõrgemale palli puutumata. Toimunud sulustamine Sulustamine on toimunud niipea, kui sulustaja puudutab palli
lahendada ning põhilisel juhul aga kasutamata siseturunduse võimalustega. Informatsiooni liikumisele hinnangut andes peab välja tooma asjaolu, et mõningal juhul on informatsiooni pigem palju kui vähe. Viimane tuleneb eelkõige asjaolust, et ettevõttest väljastpoolt saabub info ettevõttes mitmele erinevale inimesele ning seda edastatakse eesliinile mitu korda. Olukorrale aitab kaasa ka info edastamise lihtsus – elektronposti teel. Samuti võib öelda, et eesliinist jõuab tippjuhtkonnale liiga palju infot. Probleem seisneb selles, et otsustamist vajavad küsimused eelistatakse üles saata, kui neid ise lahendada. Selline olukord tundub eesliinile bürokraatlikuna, kuna nende ettepanekud läbivad mitu juhtimistasandit. Tegelikkuses on aga probleem selles, et esma– ja toetav spetsialistide tasand ei julge ise ettepanekuid ega probleeme lahendada, mille on omakorda tinginud
Miinipildujatule ohutuskaugus on oma kaudtule sihtmärgi ja allüksuse va- heline kaugus. Tule täpsuse hajumise ja maastiku eripära arvestades võib ohutuskaugus olla: kompanii miinipildujarühmal (81 mm) 100...150 meetrit. 4. Lahing vastase rühmituses Sissemurdepunkt on vastase positsioonide lõik või koht, kust üritatakse läbi murda. Juhul, kui üksus satub vaenlase tule alla, peab ülem koondama oma käsirelvade tule vaenlase mahasurumiseks, et saavutada edasiliiku- mine vaenlase eesliinist. Kogu liikumine toimub tavaliselt lühikeste sööstu- dega, üksus roomab edasi maksimaalse tule toetusel. Efektiivne tuletoetus kuulipilduritelt ja tankitõrje-granaadiheituritelt on eriti oluline, kui vaenlane võitleb kaitstud laskepesades soomukite toetusel. 5. taasrühmitumine ründeobjektil Rühmaülem määrab jao eesmärgi, mis võib olla rühma vahe-eesmärgiks. Kohe kui eesmärk on saavutatud, peab jaoülem alustama taasrühmitami- sega