Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka.
tunda mõjutusi iiri muusikast, see oli tantsuline ja kiire ning meloodias esines palju kaunistusi ja sünkoope. Loo teises pooles toodi saateks kitarr: algul toetas see akordidega, hiljem täitsa oma viisiga. Isiklikult poleks ma uskunud, et kitarr ja vilepill omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku. Vokaalesitused tõmbasid mind rohkem kaasa. Üheks neist oli regilaul, mis rääkis kuidas noor tüdruk mehega ümberkäis. Selle oli Sandrale pärandanud tema vanaema. Eeslauljaks oli Sandra ise ning järellauljaks Jalmar. Laulu kõla oli pigem õrn, jutustav ja vaikne, millega püüti endasi anda noore tüdruku teadmatust ning haprust. Saateks mängiti kitarri. Minu arvates oli tegemist väga hubase kontsertiga, kuigi saal oli suur. Artistid suhtlesid publikuga vabalt kui oma sõpradega ja suutsid sellega luua väga koduse atmosfääri. Isegi kui pärimusmuusika pole minu lemmik stiil, jäin siiski kontsertiga rahule.
.. Aga kuna tegu on noortebändiga , on nende muusika suunatud ka noortele inimestele. Kõik Bedwettersi lood on mõjutatud noorte energiast. Kasvõi lugu ,, A dramatic letter to conciense " , milles kuuldub lause ,, Leave me alone.. ,, ehk eesti keeles ,, Jäta mind rahule.. ". Niisiis -see muusika meeldib pisut ängistunud tiinekatele. Rokist edasi minnes kohtame ballaade ja bändi Paradise Crew. Bändi eeslauljaks on Kristjan Kasearu, paljude tüdrukute südametemurdja. Nende algseks mõtteks oli teha rock`n`rolli, kuid kuulates neid praegu sarnanevad nende lood minu arvates rajuma saatega ballaadidele. Ansambel astus üles ka Eesti Eurolaulu 2008 valimistel, kus jäädi viiendaks. Paradise Crew laulusõnad räägivad üksindustest ,igatsusest, armastusest ja valust. See omakorda iseloomustab ka kuulajaskonda. Kuna tegu on eestikeelsete
Paljud laulikud said kuulsaks oma ex tempore (ette valmistamata) esinemisega. Setude improvisatsioonidest võib kõnelda tänapäevalgi. Neid tehakse külaliste ja sündmuste auks või puhuks. Setu eeslauljad sidusid oma improvisatsioone tänapäeva poliitiliste sündmustega. Mõni laulja põimis hulka omaenda elujuhtumeid. Sisseelamisvõime on tugev üldiselt kõigil silmapaistvail laulikuil. Laulude õppimise aeg on ikka olnud noorus. Iga. Parimaks eeslauljaks peeti keskealisi või vanemaid. Kiigel laulsid noored neiud. Pulmakaasitajad pidid aga olema abielulised. Mälu ja andekus. Kindlasti olid rahvalaulikud luuleliselt ja muusikaliselt andekad ning hea mäluga. Eeslaulja ja koori suhted. Kolmas komponent teksti ja meloodia kõrval on esitus. Eesti regivärssi esitati eeslaulja (eestvõtja) ja koori (kaasalauljate) koostoimel. Eeslaulja esitatud värssi kordas koor samas sõnastuses või mõningate traditsiooniliste muutustega.
muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste-tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, m illest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja","Issand,seepuitpeab veerem a","Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti
5 muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi
annaabi.ee 
