· Kristlik sümboolika tekkis, kuna nad käsitlesid mõnda tavlist antiikkunsti motiivi, kui tingmärki mida ainult nemad mõistsid. Iga päevastest motiividest tuli leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Nt lambatalle õlal kandev mees tähendas head karjust · Töödeldud loomanaha kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile · Miniatuurmaal (raamatumaal) - sai maalida värvilisi pilte mis selgitasid teksti Kirikuehituse algus Võeti eeskujus basiilika, mis oli roomast koosolekute ja kohtutüüpi hoone. Pühamu e kirik, kus sambad jagasid ruumi löövideks. Idast sisepääs ja läänes altar. (VAATA JOONIST VIHIKUST) Nt. Peetri basiilika Roomas; Santa Maria Maggiore kirik Roomas Bütsantsi kunst Lääne-rooma Ida-Rooma (Bütsants) Katoliiklus Õigeusk 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser 1453 vallutati Konstantinoopoli
ja neilde omase kujude kummardamisega. Rohkem harrastati reljeefkunsti, millega ehiti nt sarkofaage. Vormilt meenutavad need reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid nende temaatika on võetud piiblist. Varakristlikud reljeefid kujutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust, kannatustele viidatakse harva. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kui ristikogudused lubatuks said, tekkis vajadus sobivate ruumide järele. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujus rooma arhitektuiirs levinud kohtu ja koosolekuhoone tüüp, basiilika. Varakristlik kirik oli pikergune hoome, mille 2 rida sambaid jagas kiriku 3'ks kitsaks osaks nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid
Tänu temale säilinud ka K.J. Petersoni luuletused. Eduard Ahrens- Kuusalu pastor, kes on läinud ajalukku eesti keele uuendajana. 19 saj esimese poole eesti keele grammatika uuendaja. 1843 aastal ilmus Ahrensi eesti keele grammatika, teine ja täiendav väljaanne sellest ilmus 1853. Ahrensi teeneks on see, et toimus nn pööre eesti kirjakeeles- seni oli eesti keelt kirja panudd ladina ja saksa eeskuju järgi, nüüd aga Ahrens (lähtudes suuresti soome eeskujus) väitis, et tuleb lähtuda rahavkeeelest endist, mitte painutada seda saksa grammatika malldie järgi. Ahrensi kirjakeel on see mida nimetatakse ,,hääldupäraseks kirjaviisiks". Pani ühesõnaga alsue nn uueks kirjaviisiks, mis sai popiks 19 sajandi teisel poolel. Eestlaste saksastumne 19 sajandi esimesel poolel oli hoopis teistugune kui see hilisem kadakasakslaste teema. Eestlased olid talupojarahvas ja selle kõrval moodustas baltisaksaühiskond omaette ruumi
õilsamast inimesest. Sellest näete, missugune siga võib olla inimene. Ainult inimene! Ja ma ei häbene seda ütlemast, sest see on tõde. Aga eeskujuks ärgu olgu see teile mitte, sest mitte iga õpetaja ei kõlba teile eeskujuks. Isegi Puskin ei kõlba teile igas asjas eeskujuks, kuis siis veel mina. Vaadake, armsad lapsed, seep see ongi ilma häda, et siin on nii vähe eeskujulikku, aga õige kasvatus eeskujus ongi. Ei milleski muus! Aga ütelge nüüd ise, mis eeskuju mina teile olen, kui ma räägin purjus peaga teile maailma suurimast luuletajast. Või mis peab teist, armsad lapsed, saama, kui teil on minusugune õpetajaks? Ainuke õnn, et olete siin enamasti vanemad ja targemad kui teistes koolides. See on teie ainuke õnn! Teie taipate ehk juba, et ka õpetaja on ainult patune inimene, kes tahab süüa, ja juua, peaasi juua, sest janusse sureb inimene enne kui nälga
annaabi.ee 
