Kaotatakse Bornholm ja Trondheim. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl X Gustav (1654-1660) 1660. a. veebruaris KARL X GUSTAV sureb kopsuhaigusesse. Järeltulija KARL XI on 4-aastane. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Ø EESTKOSTEVALITSUS: leskkuninganna Kõrgaadel Krahv Magnus Gabriel De la Gardie eestkostevalitsuse juht. Nõrk riigimees Toetas Uppsala ülikooli Rootsi suurvõim 1611-1718 De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672) 1660. a. Oliwa rahu Poola, Brandenburgi ja Saksa-Rooma keisriga. Poola tunnustas Rootsi õigusi Liivimaal. Johan Kasimir Vasa ütles lahti taotlustest Rootsi troonile. Rootsi loovutab Preisi sadamad, mis ta oli vallutanud. Rootsi suurvõim 1611-1718 De la Gardie eeskostevalitsus (1660-1672) Taaniga sõlmiti leping, millega Rootsi loobus Trondheimi läänist ja Bornholmist. Ülejäänud alad jäid Rootsile. Kärde rahu 1661. a. 1
samastada riigipõhiste aladega. Nägemus nii Eerikul, Juhhanil kui ka hertsog Karlil. Kui Gustav II Adolf võimule tuleb, on tema nägemus tagasihoidlikum. Tasalülitamist vähemal määral. (seot ilmselt ka sellega, et Rootsi astub 30a sõtta), pidi ka arvestama tulevaid rootsi provintse. Gustav Adolfi tütar valitseb 2 a , Karl X Gustav vaid sõdib , tegeleb provintsipol, tema järel 61 a määratakse ametisse eeskostevalitsus. Gustav II Adolf: Unifitseerimise pol intensiivistuv, kuningas hakkab maad absolutistlikult valitsema. Igasugune provintside eripära peab kaduma, kõikdes üh elusfäärides. Schüte tegi selgeks, et on üks kuningas, üks seadus, üks rahvas. Kuningate arusaam siinsetest provintside seosest emamaaga. 2. Rootsi riigi nõukogu ( Rootsi kõrgaadel)- täiesti teistsugusel arusaamal. Leidsid, et provintsid tuleks emamaa pol struktuuridest välja, provintside eripära ei tohi kaot, ei
Riiginõukogu tähtsus suurenes aastatel, mil monarh oli alaealine. Palju sõltus ka sellest, kas Riigipäev toetas kuningat või ei. Karl IX püüdis tugineda alamaadlile ja linnakodanikele. Gustav II Adolf suutis tõmmata koostööle aadlike kõrgkihi (tugevdas kuningavõimu). Suurt rolli etendas kantsler Oxenstier, kes juhtis ka kuninganna Kristiina eeskostevalitsust pärast Gustav II Adolfi langemist. Karl XI ajal tugevnes järsult kuningavõim. Esialgu oli riigi eesotsas eeskostevalitsus (kuningas oli liiga noor), kuhu kuulusid kõrgaadlikud, kes säilitasid võimu ka Karli täisealiseks saamisel. 1680ndatel kehtestas Karl XI Riigipäeva toetusel kuninga absolutismi. Riiginõukogu tähtsus vähenes. Absolutistlik valitsemisviis jätkus ka pärast Karl XI surma, kui troonile sai tema poeg Karl XII. Kasvavat rolli etendas Riigikantselei poolt juhitud ametkond. Karl XII valitses vormiliselt riigi ka Põhjasõja aastatel. Haridus 17.sajandil
1632.aastast, tuleb võtta tagasi riigile. Reduktsiooni valmistatakse ette, aga töö jääb pooleli, sest 1655.aastal astub Rootsi riik suurtesse sõdadesse, mida tuntakse ka Väikese põhjasõja nime all. 1661.aastal sõlmitakse Kärdes rahu Venemaaga ja alates sellest on taas võimalik tegeleda siseprobleemidega, aga 1660.aastal Karl Gustav sureb, aga tema alaealine poeg Karl XI ei ole veel suuteline valitsema, valitsema asub eeskostevalitsus, mis koosneb kõrgaadlist ja seega ei ole mõtet reduktsiooniga edasi tegeleda. Alles 1672.aastal kui Karl XI kuulutatakse täisealiseks, siis pole taas võimalik sisereforme algatada, sest Rootsi riik taas kistakse sõdadesse, kuna ta on seotud liiduga Prantsusmaale. Kui riigis taas rahuperiood, 1678.aastast, hakkab kuningas tegelema siseprobleemidega. 1680.aasta riigipäeval otsustatakse läbi viia reduktsioon, kõik läänistatud maad, kunagised riigimõisad, tuleb võtta tagasi,
annaabi.ee 
