residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav). Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 13501360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (alamsaksa Tõrju vaenlast). 1561. aastal läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermanni kõrvale ja konvendihoone vahelisele alale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. 1583. aastal Tallinna ehitustöid juhtima Poola päritolu ehitusmeister Antonius Poliensis. Riigisaalihoone fassaadi keskel paiknes
linnusel mingi kuju olemas juba 13. Saj. lõpus. Esialgne linnus nägi välja nagu väike tornilinnuselaadne kindlustatud maja, mida peedi arvatavasti piisavaks sõja- ja kaubatee kaitsmiseks ja sealse liikluse kontrollimiseks. Linnust on aga mitu korda laiendatud. Esimest korda laiendati tornlinnus kabeliga, veel hiljem täiendati seda lisaehitustega, mis muutsid selle ruudukujulise põhiplaaniga kaitselinnuseks. Umbes 1500. aastast on teada, et linnust täiendati ümartorni ja eeshooviga. 4.3. Linnuse häving Linnus sai tugevaid kahjustusi Liivi sõja ajal kui lahkuvad ordu ja piiskopiväed selle süütasid. Lõpliku hävimise hoidsid ära kohalikud elanikud. (4. www.vikipeedia.ee) (LISA 1 Foto 3) 5. Kokkuvõte Tööd tehes sain väga palju teada oma kodukohaga seotud kohtadest ja kuidas need tekkinud on. Kuna mina eelistan internetile raamatuid siis on olnud väga palju lisalugemist, näiteks kui
14. sajandi algul laiendati 7 linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav. Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 13501360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga.
14. sajandi algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all- linnaga ühendav värav (Lühikese jala värav). Jüriöö ülestõusu järel müüsid taanlased oma valdused Eestis ära ja Toompea läks Liivi ordu valdusesse. Ordu rajas 13501360. aastatel kastelli keskmesse konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades oli kaks torni: edelas sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl. Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitse-ehitisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone,
annaabi.ee 
