See peale Eerik kaitses end ja nähvas vastu, et nagu temalgi. Kelli rääkis, et lähipäevadel peaks saabuma mees Amadeus Lokk, kes möödunud suvel saarel käis igasuguseid putukaid kogumas. Kellu rääkis ka veel seda, et võib-olla läheb ta Amadeusiga linna kaasa. Eeriku arvates oli see mees imelik kiilakas, muud midagi . Torm hakkas üha enam lähenema, tuul tõusis, lained muutusid võimsamaks ning äike hakkas kah üha rohkem sähvima. Kelli kutsus Eerikut Jõõrilaiule, ta laenas Epp Loona paati. See koht ei olnud kaugel, polnud kilomeetritki kaugel ning Eerik nõustus, hiljem hakkas ta kahetsema, et ehk nad ei jõua tagasi ja jäävad tormi kätte. Jõõrilaiule jõudes palus Kelli, et Eerik temalt kõvastu ümbert kinni hoiaks, Eerik tegi seda. Aga Kelli kutsus Jõõrilaiule Eerikut ainult selleks, et temale kätte maksta selle eest, et Kelli teda armastab . Kelli astus üksi paati ning sõitis minema ning jättis Eeriku tormi kätte üksinda
merevaigust piibu. Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit
Järgnevad ilusad päevad, kus pussitatakse sigu ning tapetakse loomi ja lambaid. Nüüd oli just õige aeg korraldada pulmad. Nii abielluvadki Katrina ja Matt Ruhve. Vahepeal saabub saarele kaugelt Ameerikast Amadeus Lokk, kel on olnud kirjasuhe Kelliga. Eerikule see asi üldse ei meeldi, ta on kartuses, et Kelli hakkab armastama Amadeus Lokki. Kuid Lokk läheb saarelt ära ilma, et Kelli oleks kaasa läinud. Kelli ka ütles Eerikule, et ta tahab vaid teda (Eerikut). Ilmad hakkasid lõpuks ometi paremaks muutuma. Raugeb torm ning veed kattuvad kiiresti jääga. Merelt tulevate kalurite püükki on olnud edukas. Tehve Lamm leiab, et on uuesti võimalus minna üle jää posti tooma, mis on kahe kuu jooksul tulnud. Nähes, et temast endast pole suuremat asja, saadab Tehve oma poja, Eeriku, posti järgi. Temaga liitub Toomas Andla. Jääl olles see aga hakkab pragunema. Mehed aga suudavad leida ohutuma koha ja uinuvad. Eerik näeb unes Kellit
ülemuse vennapoeg, kes aitab ülemust. Palgaks lubati Eerikule 5 EURi tunnis ``puhtalt kätte`` ning tööl võib ta käia õhtuti peale kooli (Eerik on õhtukoolis 10 klassi õpilane). Öeldi ka, et vajadusel teeb Eerik ka muid töid a la rehvivahetus, viib prügi välja ning asendab laotöölisi, kuid palka ta selle eest ei saa, vaid ta võib käia jõusaalis, mis on ettevõtte tööliste privileeg. Kas Eerikuga on käitutud õigesti, kuidas ja kes saab Eerikut aidata? Tööandja lubas, et Eerikuga sõlmitakse kohe leping, kui ta on tõestanud oma võimekust ning ausust. Mulle tundub, et siinkohal on tegemist äramuutva tingimusega ehk selle puhul ei ole teada tingimuse saabumise tõenäosus ega aeg, mistõttu ei taga äramuutva tingimusega tööleping pooltele piisavat õiguskindlust ega ettenähtavust. Tuginedes TLS § 4 lõikele 3 on kokkulepe töötajat
Grisa nõustus aga nendega. Mõne asja pärast on mul siiamaani piinlik. "Viimse reliikvia" lavastas Grigori Kromanov, toimetas Lennart Meri, kunstnikuks oli Rein Raamat, laulutekstid tegi PaulEerik Rummo, esitas Peeter Tooma. Selline tähtede paraad peaks juba iseenesest hiilgava linateose tingima, aga "Viimse reliikvia" juures mängis sooloviiulit ju ikka Kromanov. Loomulikult, rezissöör on ikka iga asja peremees ja tema otsused on määravad. Paul Eerikut pakkusin mina ise, tegin kohad ette, kus see laul peab olema, tema tõi sinna oma dimensiooni sisse. "Reliikvia" saatus on üldse kohutavalt õnnelik olnud. Minu meelest õnnestus Kromanovil "Viimses reliikvias" mitmed mängufilmi zanrid päris edukalt sünteesida. Ta on korralikuks ja põnevaks looks ühendanud näiteks ajaloofilmi, seiklusfilmi, kostüümifilmi, armastusfilmi, actionfilmi, õudusfilmi... Kogu see film oli üks suur tööõnnetus