EEPIKA Jutustus suhteliselt vaba eepikazanr, kujutab sündmusi, mis valgustavad peategelase elu tervet ajajärku. Mitu kõrvaltegelast grupeerunud peategelase umber. Tavaliselt (tuleneb kreekakeelsest sõnast epos - ´lugu, jutustus, laul´) on jutustav kirjanduse piirdutakse ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega kui romaanis, põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu
rahvaloomingu kui autori omaloomingu (Elias Lõnnrot "Kalevala", Friedrich Reinhold Kreutzwald .(""Kalevipoeg Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju. Iseloomulik on avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku .("kujutamine (A.Dumas "Krahv Monte Cristo", A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus Jutustus eepikazanr, millel on kindel autor ning mis on kirjapandud proosavormis. Jutustus on novelli ja romaani vahepealne zanr : see on novellist vabama ülesehitusega ja pikem, kuid mitte nii mahukas kui romaan. Kujunes kirjanduse põhizanriks 19. Ja 20. Sajandil (M.Twain .(""Tom Sawyeri seiklused", E.Bornhöhe "Tasuja Novell lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba 13
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.'' · See teos on koostatud raamjutustusena, mis tähendab, et põhilisi sündmusi ümbritseb justkui raam. · Pealkiri Dekameron tähendab 10 päeva, mis omakorda tähendab, et 10 päeva jooksul
2) kunsteeposed hilisema tekkega, kirjanike poolt loodud. Pikemad luuleteosed, mis võivad toetuda rahvaluuleainesele. Näiteks: Vergilius ,, Aeneis "- roomlaste eepos, eestlaste ,, Kalevipoeg " Erivorm on koomiline eepos kui üleva eepose paroodia, enamasti esinevad selles loomtegelased. Rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises olulist osa etendanud eepost nim rahvuseeposeks. Selleks võib olla nii rahva- kui ka kunsteepos. JUTUSTUS suhteliselt vaba eepikazanr, mis asub romaani ja novelli vahel. Struktuurilt ja kompositsioonilt romaanist lihtsam ja mahult enamasti lühem. Piirdutakse enamasti ühe vaatepunktiga, ühe teema ja väiksema arvu tegelastega. Novellist erineb hajusama vormi, väiksema kunstilise tiheduse ja sündmuste rahulikuma ning sujuva arendamise poolest. Väldib fantastikat. KROONIKA ajaraamat, ajaloolisi sündmusi ajalises järjestuses esitav jutustus. Neid läbib
annaabi.ee 
