Lahenduse otsija peaks jõudma lahenduseni ise. Sina võid olla ainult suunaja. Mõnikord ei olegi ühte ja õiget lahendust olemas. Sel juhul tuleb valida kahest halvast parim. Ei aita see, kui oled kogenud probleemilahendaja, kuna iga probleem nõuab individuaalset lähenemist. Pealesunnitud kuulamine Kohtab ka tegelasi, kes lihtsalt ajaviiteks armastavad mööda inimesi käia ning oma häda ning viletsust kurta. See on kätte õpitud abitus. Kuidas olla siis viisakas eemalseisja? Keeldumine on tihtipeale raske, kuna seda seostatakse isekuse ja hoolimatusega. Samas eeldab äraütlemine otsustamist ja valiku tegemist, mida ei soovita teha. Siin on vaja kasutada enesekehtestamise oskust. Keeldumise puhul on esmatähtis, et ,,ei" oleks konkreetne ja kindel. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks. Lakoonilisust ja ühesõnalisust võidakse aga tõlgendada vaenulikkusena.
Vähendas lüürilise luule ja ülespuhutud kõne mahtu Hakkas kasutama dekoratsioone. Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik. Tragöödiate tegevus on loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid tragöödias ,,Philoktetes" kasutas deus ex machina võtet. Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid.
· Hakkas kasutama dekoratsioone. · Triloogia iga tragöödia oli iseseisev lõpetatud tervik. · Tragöödiate tegevus on loogiline ja rangelt põhjendatud, vaid tragöödias ,,Philoktetes" kasutas deus ex machina võtet. · Tragöödiad keskenduvad tugeva karakteri traagilisele saatusele. · Sophoklese tragöödiad on inimesekesksemad, tegevus koondub inimesega seotud eetikaküsimustele, mille puhul jumalad jäid eemalseisja rolli. · Kangelaste karakter on välja arendatud, keerukas. · Sophoklese kangelasele on iseloomulik tugevus, vankumatu tahe, mida ükski kahtlus ega veenmine ei kõiguta. · Nende käitumist suunab sisemine motivatsioon, mitte juhuslikud välised asjaolud. · Aristotelese sõnul on Sophoklese kangelased niisugused, nagu inimesed peaksid olema. · Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid.
teosele", eluõpetuslikkusele. Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada oletusega, et jumalik mõõde on kaasajal tuhmunud ning tõde otsitaksegi argisel tasandil, igapäevased nähtused on ülimaks mõõduks. Niisiis võib meie ajastu Piibel vabalt olmetasandiga piirduda ja olla argikeeles edasi antud. Arginähtuste kirjeldamisel kasutab Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid
annaabi.ee 
