otsekui siingi pannes jutustusliku vormi jäägitult teenima elu enda olemust. Tabavalt on näidanud argentiina kirjanik Jorge Luis Borges, et "Don Quijote" lõpupeatükis Cervantes eemaldub oma tegelaste kõrvalt, jätab lugeja üksi sureva don Quijotega, paneb teda füüsiliselt tundma inimelu piire, surma lohutut üksildust. Ta näitab ka, et vaevalt omandanuks teose traagika metafüüsilist mõõdet, lasknuks Cervantes don Quijotel surra hulluna, meist n.ö. eemalolevana. Don Quijote tuleb mõistusele, ühineb viivuks meie "normaalse" maailmaga, läheneb meile, ja kohe sealsamas laseb Cervantes tal surra, meist lõplikult kaugeneda. Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon
Tabavalt on näidanud argentiina kirjanik Jorge Luis Borges, et "Don Quijote" lõpupeatükis Cervantes eemaldub oma tegelaste kõrvalt, jätab lugeja üksi sureva don Quijotega, paneb teda füüsiliselt tundma inimelu piire, surma lohutut üksildust. 20 Ta näitab ka, et vaevalt omandanuks teose traagika metafüüsilist mõõdet, lasknuks Cervantes don Quijotel surra hulluna, meist n.ö. eemalolevana. Don Quijote tuleb mõistusele, ühineb viivuks meie "normaalse" maailmaga, läheneb meile, ja kohe sealsamas laseb Cervantes tal surra, meist lõplikult kaugeneda. Võib mõelda ka teatavale situatsioonisarnasusele Calderóni paarkümmend aastat hilisema draamaga "Elu on unenägu": kuna don Quijote mõistuseletulek langeb ajaliselt kokku tema surmaga, siis võiks ratsionaalne analüüs öelda, et (mõistuse) tõde samastub surmaga, elu aga on üksnes hullus, näivus, illusioon
Eneseõigustus, enese versioon seoses suhte purunemisega. Paranemise fookus: Suhted protsessis, partneri väärtustamine. Partneri positiivsed küljed. Ootused optimaalse suhte kohta tulevikus. Kas partneri kinnihoidmine või minnalaskmine. Suhete katkemine sisaldab endas: 1) Emotsionaalset kaugenemist, tugevate positiivsete emotsioonide (nt armastus) puudumine. 2) Vaimne kaugenemine- partneri tajumine endast erinevana, mitte vastutusvõimlisena, eemalolevana. 3) Käitumuslik kaugenemine- suhtlemise hääbumine, seotus partneri eluga katkeb, vähem intiimsel moel käitumine. 2. Protsessi teaooriad. Kuidas suhteid täielikumalt seletada, miks ühed suhted püsivad, teised mitte. a. Eneseavamine ja intiimsus. Alman & Taylor, 1973: eneseavamine (sügavus ja variatiivsus)- (sügavus) personaalne, emotsionaalne, detailne. (Variatiivsus) Erinevates dimensioonides, millega seoses eneseavamisel antakse teada
,,Gnostikute arvates ei saanud hea Jumal olla mingil juhul kurja maailma loojaks ning nõnda muutusid Jumal ja maailm gnoosises teineteise vastandiks." (ibid) Jumalat iseloomustatakse ,,tundmatuna", ,,tunnetamatuna", ,,nimetuna", ,,öeldamatuna" ,,kujutuna", ,,piirideta". Jumal on täiesti transtsendentne. Siin näeme palju sarnasusi mitmete religioonidega kõikjal maailmas, kus ülijumalat käsitletakse küll kõige loojana, kuid seejärel äraläinuna ning eemalolevana. Jumalal puudub seega sekkuv ning aktiivne roll igapäevaelus. 91 Võrreldes eelpoolmainitut Jungi vaadetega, saab küll öelda, et dualism on tal olemas ses mõttes, et ta usub hea ja kurja mõlemat omavat selget identiteeti ja olemust. Seevastu ei ole Jungi jumalakujutluses midagi ,,täiesti tunnetamatut", vastupidi - ta usub Jumalal olevat vägagi selgepiirilise iseloomu. Jung räägib Jumala puhul isegi ,,kompleksidest" ja ,,arengust"