Arengupsühholoogia kodutöö nr. 1 - Lapse arengu verstapostid KELA 1 PÕ VANUS KÕNE ARENG SOTSIAALNE KOGNITIIVNE ARENG ARENG 2-3-aastased ● Suhtleb 1-2 sõnaliste ● Lepib ema/isa ● Huvitub lihtsamatest lapsed lausetega. eemalolekuga lasteaias planeeritud ja ● Vastab täiskasvanu olemise ajal. ettenäidatud küsimustele mis? kes? ● Jälgib teisi lapsi, tegevustest. kus? mida teeb? ühe- või tegutseb nendega ● Tegutseb lühiajaliselt kahesõnalise ütlusega. kõrvuti. ilma täiskasvanu ● Kasutab suheldes mitte- ● Suhtleb nii laste kui osaluseta.
noormehe Jussiga. Mari ja Juss abiellusid ja Andres oli lubanud neil Vargamäe saunas elada. Mari unistas juba pikka aega Vargamäe perenaise kohast. Üha enam hakkas talle see mõte lähemale jõudma, kuna ta käis tihti Andrese lapsi hoidmas. Mari oli hea ema ning ta meeldis väga Andrese ja Krõõda lstele. Mari ja Jussi suhe polnud enam endine, kuna naine ei viibinud enam eriti kodus. Juss proovib küll Mari tagasi võita, kuid tulutult. Mari eemalolekuga tekivad Jusslie enesatapumõtted. Mari tunneb ennast süüdi Jussi surmas, kuid endiselt pühendab oma aja Andrese lastele. Andrese ja Mari abielu ei kiida aga keegi heaks. Mari süüdistatakse Jussi surmas ning teda nähakse läbi, et too soovib saada ainult talu perenaiseks. Kõige selle tõttu kaob Vargamäe talus õnn ja rõõm. Üha enam matab Andres end töösse ning lõpuks hakkas ta otsima lohutust ja luges Piiblist Hiiobi lugu. Kui ta seda luges mõtles ta oma elu üle järele
resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast eemalviibimisest nähti sajanditepikkuse traditsiooni rikkumist. Rooma rahvas oli eriti rahulolematu sellepärast, et kaotas paavsti eemalolekuga need tulud, mida oli varem andnud Rooma saabunud palverändurite majutamine. 14. sajandi keskpaiku stabiliseerusid Itaalia poliitilised olud, kuid paavstidel polnud kerge oma autoriteeti Roomas taaskehtestada ning tagasipöördumine venis. Alles pärast saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI (1378-1389), kelle ametissevalimine toimus Roomas, otsuse jääda sinna ja mitte asuda sõdivale Prantsusmaale. Urbanus VI ranged nõudmised
Euroopa. Välisriikidest tulnud üliõpilastelt nõuti aga suuremaid makse, toit maksis rohkem ning seadused olid karmimad. (Havlidis 2015) 12. sajandi lõpul moodustasid nimetatud Bologna ülikooli õigusteadust õppivad välistudengid ühingu, mille eesmärgiks oli pakkuda kaitset nimetatud kohalike ebaõiglaste tavade ja õiguse eest. Üliõpilased pidid oma õiguste eest võitlema ning streikima lausa kolm aastat, et saada oma eemalolekuga võimudelt nõusolek paremateks tingimusteks. Kuna tudengid olid kohaliku majanduse toimimiseks suur panus, võisid nad nõuda ka paremaid tingimusi ning nii võitlesid nad endile odavama üürihinnad, toidu, maksud ja vabastuse sõjaväeteenistusest, samuti ka õiguse kehtestada õpetamise eest tasusid. (Havlidis 2015) Pariisis näiteks samal ajal moodustasid õpetajad korporatsiooni nimega Universitas Magistorum. Üliõpilased Pariisis olid tavaliselt küll prantslased, kuid nende õpetajad
kooseksisteeriv, vaid üks pool valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks. Islam, mille avaliku elu keskmes on mees, marginaliseerib naise õigused. Ja nii edasi. Logotsentrimiks nimetab Derrida kõnet ja kohalolu siduvat mõtteviisi. Kiri seostatakse eemalolekuga (kiri saadetakse sõbrale, kui ollakse kuskil kaugel, antiikaja autorid „suhtlevad“ meiega läbi kirja), kõne kohaloleku, vahetu kontaktiga. Derrida käsitleb kõne ja kirja suhet kui isa-poja suhet. Oma logotsentrismi kriitikas püüab ta seda erisust kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus. Saussure'i järgi omavad sõnad tähendust üksnes keelesiseselt. Derrida kasutab Saussure'i mõtteid veidi muudetud kujul
valitseb teist (loogiliselt, aksioloogiliselt või muul moel) ning asetub temast kõrgemale. Üks hoiak alistab teise hoiaku, annab sellele negatiivse tähenduse. Näiteks kultuur, milles domineerib kristlus, peab teist usku inimesi tähtsusetuteks. Islam, mille avaliku elu keskmes on mees, marginaliseerib naise õigused. Ja nii edasi. Logotsentrimiks nimetab Derrida kõnet ja kohalolu siduvat mõtteviisi. Kiri seostatakse eemalolekuga (kiri saadetakse sõbrale, kui ollakse kuskil kaugel, antiikaja autorid ,,suhtlevad" meiega läbi kirja), kõne kohaloleku, vahetu kontaktiga. Derrida käsitleb kõne ja kirja suhet kui isa-poja suhet. Oma logotsentrismi kriitikas püüab ta seda erisust kustutada ning näidata nende mõistete (ehk kõne ja kirja) ühist algupära. Erinewus. Saussure'i järgi omavad sõnad tähendust üksnes keelesiseselt. Derrida kasutab Saussure'i mõtteid veidi muudetud kujul
annaabi.ee 
