TIG - Vooluallikate tunnusjooned ehk karakteristikud Kaare pinge ja keevitusvoolu graafiline sõltuvus. 1) Jäik tunnusjoon MIG/MAG püsipingel töötavad 2) Järsult langev tunnusjoon E;TIG Keevituselektroodid Keevituselektroodide põhiomadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus - kaare stabiilsus - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - pritsmete tekkimine ja nende hulk - sula keevismetalli voolavus ning juhitavus, asendi omadused - räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus - õmbluse juure läbikeevitusvõime - õmbluse kuju (kumer, nõgus) õmbluse kõrgus ja üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus Elektroodikate sisaldab: - räbutekitajad - desoksüdeerijad - gaasitekitajad - legeerelemendid - kaare ioniseerijad - sideained Kattetüübid: aktiivgaasis 1)happeline kate A 2)tsellulooskate C 3)rutiilkate R 4)aluseline kate B 5)paks rutiilkate RR 6)tselluloosrutiilkate 7)happeline rutiilkate 8)aluseline rutiilkate 9)happeline tsellulooskate
enam. Elektroodi pikkuse määrab voolu juhtivus ( näiteks roostevabade teraste puhul on elektroodi pikkus väiksem). Elektroodide põhiomadused: · kaare süüdatavus ja taassüüdatavus · kaare stabiilsus · vardametalli siirdemehhanismid sulamisel · pritsmete tekkimine ja nende hulk · sula keevismetalli voolavus ning juhtivus, asendiomadused · räbu iseloom, kaitseomadused, voolavus ja eemaldatavus · õmbluse juure läbikeevitusvõime Kaaretüübid MIG/MAG keevitusel Siirdemehhanism määrab läbisulatuse, tootlikkuse, õmbluse kuju, kvaliteedi ja sõltub keevituskaare pingest ning voolutugevusest. Lühiskaars: väiksematle keevitusvooludel ja madalamal kaarepingel U< 15...20V, esineb lühisega siire. Sula elektroodimetalli tilk lühistab kaarevahemiku, mille tulemusel elektromagnetiliste (Pinch´i jõud) ja pindpinevusjõudude toimel eraldub traadi otsast metallitilk
Legeerimata terase kaarkeevitamine Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3 Õhuke materjal 3 1 2 Räbu eemaldatavus 3 2 1 Kaare stabiilsus 3 1 2 Ülaloleva tabeli kasutamisest niipalju, et 1 on parim ehk esmane valik; 2 on teisene valik ning 3 on olemasolevatest kõige kehvem ehk viimane valik. Terase keevitamine Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases Legeerelemendid on kroom, nikkel, molübdeen, vanaadium, volfram ja titaan ning ka mangaan ja räni, kui nende sisaldus on tavalisest suurem.
Keevitustingimused Aluseline Rutiil Happeline Suured nõudmised mehaanilistele omadustele 1 3 2 Lisandid põhimetallis 1 2 3 Kalduvus pooridele 1 3 2 Vertikaalkeevitus 1 2 3 Õhuke materjal 3 1 2 Räbu eemaldatavus 3 2 1 Kaare stabiilsus 3 1 2 9 Tabel 1 10 Ülaloleva tabeli kasutamisest niipalju, et 1 on parim ehk esmane valik; 2 on teisene valik ning 3 on olemasolevatest kõige kehvem ehk viimane valik. 5. Terase keevitamine 5.1 Legeerelemendid ja lisandid keevitatavas terases
trikotaazile. Mikroorganismid on tavaliselt seened ja bakterid, mis arenevad ja kasvavad teatava temperatuuri ja niiskusega. Kiudu võivad imenduda bakterid, mis kahjustavad kiudu või levitavad tekstiili kasutajatele haigusi. Üldiselt hävib suurem osa mikroorganismidest külmas ja kuivas. Mõnel juhul toimivad kuumus ja valgus steriliseerivana. Sellest lähtuvalt on kiudude puhul hinnatud omadus nende ainete eemaldatavus kiust ehk kiu steriliseeritavus. Lisaks mikroorganismidele kahjustavad kiudusid kahjurputukad /moth resistant/. Koiliblikate tõugud ja mitmesugused mardikad kasutavad toiduks proteiinkiududes sisaldavat keratiini. Mõnel juhul söövad kahjurputukad ka viskoosi, atsetaati ja triatsetaati. Parim kaitse kahjustuste eest on kiudude õige valik. Kui tekstiili kasutatakse tingimustes, kus hallitus või mikroorganismid kahjustusi põhjustavad, siis tuleks valida sünteeskiududest materjal
kõrglegeerterasest vardast ja elektroodikattest. Keevituselektroodi läbimõõt (metallvarda läbimõõt) standardsetel elektroodidel: 1,6; 2,0; 2,5; 3,2; 4,0; 5,0; 6,0 mm. Elektroodide pikkus: 200, 300, 350, 450 mm. Keevituselektroodide omadused: - kaare süüdatavus ja taassüüdatavus, kaare stabiilsus, - vardametalli siirdemehhanism sulamisel - jämetilksiire, peentilksiire, - pritsmete tekkimine ja nende hulk, - räbu voolavus, eemaldatavus, - asendiomadused - keevismetalli voolavus, viskoossus, - õmbluse üleminek põhimetallile, õmbluse pinna tasasus. Elektroodikate koostise ja omaduste järgi liigitatakse kattega elektroode: - happelisteks (A), - rutiilseteks (R), - tselluloosseteks (C), - aluselisteks (B), - paksrutiilseteks (RR), - happelis-rutiilseteks (RA), - aluselis-rutiilseteks (RB). Happelise kattega e. happelised elektroodid (A) sisaldavad happelisi Mn, Si ja Fe
Erinevate ainete segamine ei ole üldjuhul otstarbekohane ega turvaline. Kuna puhastuseks peab kasutama kangeid aineid, siis enne kasutamist tuleb põhjalikult tutvuda kasutus- ja ohutusjuhenditega. Doseerimisjuhend on aluseks ja annab õigel järgimisel parima tulemuse ning nii saab vältida asjatut loputamist. Käsitlus pH-st tutvustab aine happelisust või aluselisust. Puhastuslahuse pH arv on tähtis teave puhastusprotsessis, pH-st sõltub mustuse eemaldatavus, pinnamaterjali kestvus ja töötegija turvalisus. Happelised puhastusained eemaldavad erinevat mustust kui aluselised puhastusained. 3.2.10 Neutraalsed ja aluselised puhastusained Neutraalseid (pH6 – 8) ning nõrgalt aluselisi (pH 8,1 – 10) puhastusaineid kasutatakse suurpuhastuses akende pesuks ja töödeldud (värvitud ja lakitud) pindade suurpuhastuses. Harvemini kasutatakse neid põrandapindade puhastamiseks, eesmärgiga säilitada vahakihti.