Viimasena esitasid nad Giocoso vivacissimo ning see kõlas tempokalt, väga elavalt ja rahulolematult . Järgmisena võisime kuulda Antonio Vivaldi kontserti ,mis koosnes samuti kolmest osast : Allegro, Largo, Presto. Allegro ja Presto olid kiired, ruttavad, largo aga aeglane . Pärast seda lahkus lavalt saksofonist Virgo Veldi ning Holger Marjamaa mängis üksinda klaveril Frederic Chopini f-molli ballaadi nr 4, mis oli hästi pikk , kuid seda oli hea kuulata. Eelviimasena esitasid nad jälle kahekesti J. Massenet'i "La Folia" ning kontsert lõppes samuti J. Massenet'i looga "Meditatsioon" , mis oli äärmiselt võimas, kuid rahulik ja mida üldjuhul mängitakse viiulil ja klaveril. Kogu kontsert oli mõnusa harmoonilise kõlaga ning kokkuvõttes üsna lühike, kuid samas piisavalt pikk, et sealt hea meeleolu ja elamusega lahkuda.
Loo alguses oli meloodia mahe ning mulle meeldis, kuidas Andreas suutis ka rahuliku laulu muuta oma häälega jõulisemaks. Lugu oli ise esituses kontserdi lõpu poole, kuid meelde tuli mul nüüd esimesena. Esinejate lavaline olek ja kogu esitus ise tõid mulle külmavärinad peale ning suu kiskus naerule. Veel meeldis mulle väga nende enda loominguna kõlanud lugu nimega “Butterflies”. Esitus oli aeglane ning seetõttu viis see mind enda mõtetesse. Lugu kõlas kontserdil eelviimasena ning väljas oli juba hämar ja see hämarus sobis looga ideaalselt kokku. Andrease näoilmetest oli näha tema pühendumust ja soovi esineda. Need oli kogu õhtu jooksul kõlanud lugudest kõige meeldejäävamad. Kõige rohkem meeldisid mulle eelmainitud lood, kuid rahule jäin siiski kõikide esituses olnud lugudega. Minu arvates on noormehed hakkama saanud super tööga ning usun, et oma kirega muusika vastu suudavad nad
Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul". Selle pala kandis ette Mari Adachi (vioola). Eriti huvitav selle teose juures oli see, et Adachi esitas seda pala kontserdimaja rõdul. Algselt oli see teos kirjutatud sooloks tséllole, aga 2009. aastal valmis ka soolo vioola seade. Viimasena kõlas aga Eduard Oja "Klaverikvintett". Kirjutatud 1935. aastal. See lugu võitis Eesti Akadeemilise helikunsti seltsi kammermuusikavõistluse. Selle
Iga osalejad pandi 5-7 gruppi ,,teesklejaga", kes teadsid eksperimendi tegelikku eesmärki. Kuid neid tutvustati katseisikuna, nagu kõiki teisi katseisikuid. Katseisikutele näidati kaarti, mille peale oli joonistatud üks sirge. Seejärel näidati neile teist kaarti, kus oli kolm sirget joont joonistatud ja olid märgistatud A, B ja C. Katseisikutel paluti öelda, milline neist kolmest sirgest joonest on sama pikk kui sirge joon esimesel kaardil. Tõeline katseisik vastas alati eelviimasena või viimasena. Esimesel eksperimendi ajal vastasid kõik katseisikud ( nii tõelised kui ka ,,teesklejad") õigeid vastuseid. Kolmanda eksperimendi ajal andsid kõik ,,teesklejad" vale vastuse. Kokku tehti 18 katset ja millest 12-l korral andsid ,,teesklejad" vale vastuse. Eksperimentide eesmärgiks oli välja selgitada, et kas ,,teesklejatel" õnnestub katseisikute vastuseid mõjutada (kaardid 1 ja 2). Kaardid 1 Aschi eksperiment Kaardid 2 Aschi eksperiment
Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest
silmis isegi tõsta, vahendas "Aktuaalne kaamera". Tootsi hinnangul peaksid mõlemad erakonnad mõtlema aga liidri valikule. Tema sõnul võiks tegu olla karismaatilise inimesega. Roheliste üldkogu erakonna eestõnelejaid ei vali ja selle otsustab juhatus. Juhatuse valimistel sai valimistoimkonna esialgsete andmete kohaselt sai 229 häälega kõige suurema toetuse senine volikogu esimees Tanel Tammet. Senine erakonna esimene eestkõneleja Marek Strandberg valiti 13 liikmelisse juhatusse eelviimasena 162 häälega. Rahvaliit valib erakonna esimehe detembri alguses toimuval kongressil. Samas on Tootsi hinnangul roheliste ja Rahvaliidu jaoks Riigikogu valimistel edu saavutamiseks liidri valikust veel tähtsam programm ja selge sõnum. Politoloog Ivar Tallo hinnangul jääb selgest sõnumist puudu kõikidel erakondadel. Tema sõnul haaratakse üksikuid ideid nii paremalt kui vasakult, et valimisvõidu nimel meeldida võimalikult paljudele ja väga erinevate eelistustega valijatele.
annaabi.ee 
