Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2012, § 20 komm 14.2. 39 Davies, M. Criminal Justice 4th ed. Essex: Pearson Education Limited, 2010, lk 291. 40 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 90 komm 1 ja 3. 16 Üldjuhul vahistatu ei õpi, kuid alaealisele tuleb vastavalt VangS § 93 lõikele 4 vahi all olemise ajal tagada põhi- ja üldkeskhariduse omandamise jätkamine, kui ta on eelvangistuses üle ühe kuu. Samas kursehariduse jätkamist alaealisele vahistatule ei võimaldata. 41 Olenemata sellest, kas vahistatu töötab või õpib on tal VangS § 93 lõikes 5 kohaselt siiski alati õigus vähemalt üks tund päevas viibida vabas õhus. Eeltoodust johtuvalt võib järeldada, et sisuliselt viibib vahistatu 23 tundi ööpäevast lukustatud kambris. Vahistatu kamber ei erine kinnipeetava kambrist. Kambrile esitatavad nõuded tulenevad
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule on Politseiametil ja Kaitsepolitseiametil kuritegude kohtueelses menetluses õigus teostada kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud kohtu luba nõudvaid jälitustoiminguid. (3) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on kinnipidamiskohas kuriteo ärahoidmiseks või tõkestamiseks õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada kinnipidamiskohtades järgmisi jälitustoiminguid: 1) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava postisaadetiste varjatud läbivaatust; 2) eelvangistuses peetava või vangistust kandva kinnipeetava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajast pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist. (31) Keskkriminaalpolitsei tunnistajakaitse struktuuriüksusel on tunnistajakaitse teostamisel õigus lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule teostada järgmisi jälitustoiminguid:
nõudnud juba tehtud uurimistoimingute kordamist, taotlenud Bastia kohtute pädevuse üleviimist, algatanud seadusvastaselt menetluse ebapädevas kohtus ja paigutanud süüdistatava uurimisorganitest märkimisväärselt kaugel asuvasse kinnipidamiskohta. Kaebaja nõustus, et 30. detsembri 1986. aasta seadus oli olukorda komplitseerinud, muutes 9. septembri 1986. aasta seaduse kohaldatavaks kohtuasjadele, mille menetlus oli pooleli, ent selleks ajaks oli Tomasi eelvangistuses viibinud peaaegu neli aastat. Ta kaebas, et eeluurimiskohtunik oli teda viie aasta jooksul küsitlenud ainult üks kord 5. septembril 1985 Bordeaux's ... Oma käitumise kohta märkis kaebaja, et kahekümne kolmest vabastamistaotlusest oli ta kakskümmend üks esitanud pärast kokkuvõtvat ülekuulamist ... ja et tema kassatsioonkaebus Bordeaux' süüdistuskoja 27. mai 1986. aasta otsuse peale viis otsuse tühistamiseni kaitse õiguste rikkumise tõttu ...
Nad pannakse sunnikorras tahtevastaselt ravi saama. Tegelikult muude situatsioonide puhul seda mudelit kasutatakse ka (kuritegude puhul). Näiteks kui on isik kätte saadud ja kohtueelne menetlus toimub, pannakse osa kurjategijatest eelvangistusse. Aluseks on see, et kahtlustame, et ta on kuriteo toime pannud (siiski on süütuse presumptsioon) ja arvame, et ta võib toime panna uusi kuritegusid või põgeneda õiguse mõistmisest. Eelvangistuses deklareerime, et suudame uue kuriteo toimepanemist vältida sellega. Ka tingimisi vabastamise puhul peab olema mõistlik põhjendus vahetegemiseks ning selleks on, et need, kes lubatakse tingimisi vabaks, prognoosi järgi tõenäosus, et ühiskonna hakkama saada, on suurem. Püüdsime seda kasutada ka karistusjärgsel kinnipidamisel. Selle paragrahviga siiski riigikohus leidis, et ei tohi. See süsteem töötab aga Saksamaal. Alles jäi karistusjärgne Kriminoloogia Jaan Ginter 2012
Seega juhtudel, mil kohus süüteoasja arutamise tulemina sedastab lünga karistusõiguses, peab ta kohtualuse õigeks mõistma. Samal ajal ei välista põhimõttest tulenev karistusseaduse tõlgendamise põhireegel kohtualuse olukorda kergendava analoogia (s.o analoogia in bonem partem) kohaldamist. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt PS 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttest ei tule kriminaalseaduse kergendavat analoogiat kohaldades arvestada eelvangistuses viibitud aega mitte üksnes kohtu poolt karistusena mõistetava vabadusekaotuse hulka, vaid ka mis tahes muu karistuse hulka. Nulla poena sine lege esemelise kaitseala viimane ja olulisim element on raskendava karistusseaduse tagasiulatuva jõu keels: uut raskendavat karistusseaduse sätet ei kohaldata teo suhtes, mille toimepanemise ajal raskendav säte veel ei kehtinud.
annaabi.ee 
