haudelind. Sarvikpütt pesitseb eelkõige madalaveelistel taimestikurikastel sisevetel ja lahesoppides, enamasti mõnepaariliste kolooniatena. Mõnel pool on liiki leitud ka rabalaugastel. Pesa ehitatakse madalasse vette taimestiku varju (Renno, 1993). Sarvikpütte ohustab veekogude muutmine (õgvendamine, süvendamine, veetaseme muutmised), veekogude kinnikasvamine (taimistumine), veekogude eutrofeerumine ja häirimine (eElurikkus, 2014). Järves kasvab järv-lahnarohi (ISOETES LACUSTRIS), mis on Eestis haruldane lahnarohuliste sugukonda lahnarohu perekonda kuuluv koldtaim. Järv-lahnarohi on püstiste lehtedega veesisene taim, mis kasvab liivase põhjaga selgeveelistes järvedes (Kukk, 2004). 4. Olulised liigid kooslustes Keskkonnaregistri andmetel esineb Meenikunno looduskaitsealal karukold kahes kohas. Karukold kasvab valgusrikastes metsades ja metsaservadel (Kukk, 2004). Leiukohad
Külastatud aadressil http://wanda.uef.fi/biologia/nyman/InsectsOnBirchLeaftiers.htm. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11-70.shtml. Paju keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11- 70.shtml. Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://aramel.free.fr/INSECTES11- 70.shtml. Punane keerukärsakas. eElurikkus. Külastatud aadressil http://elurikkus.ut.ee/search_er.php?ut1=keeruk%C3%A4rsa&lang=est. Punane keerukärsakas. Külastatud aadressil http://www.zin.ru/animalia/coleoptera/rus/alexeew3.htm Punarind. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ERIRUB.htm Remm, H. (1984). Loomade elu. Tallinn: Valgus. Voormansik, V. Kes on kasekeerukärsakas? Külastatud aadressil http://meiekask.blogspot.com/2006/03/kes-on-kase-keerukrsakas.html. Tänan kuulamast
Kärbseseeni oleks vaja kaitsta, et pakkuda sügisel inimestele silmailu ja muuta Eesti seeneriiki mitmekesisemaks. 14 Kasutatud kirjandus Amanita mushrooms. http://www.amanitaceae.org (2012) Birkfeld, Alfred 1954. Pilze in der Heilkunde. Wittenberg Dunn, Ethel 1973. Russian Use of Amanita Muscaria: A Footnote to Wasson's Soma. Current Anthropology 14: 4. Chicago: University of Chicago Press, lk 488-492. Eesti eElurikkus. http://elurikkus.ut.ee (2012) Hanso, M., Järva, L., Jürisson, I., Kalamees, K., Karis, H., Kask, K., Kastanje, V., Kullman, B., Leenurm, K., Liiv, V., Lõiveke, H., Noor, H., Normet, T., Parmasto, E., Põldmaa, K., Raitviir, A., Ramst, U., Ruubas, I., Sarv, J., Soobik, P., Suija, A., Sõmermaa, A., Vaasmaa, M., Vahter, H., Veldre, S., Öpik, M. Eesti Seenestik. Tartu, EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituut, perekond kärbseseen Amanita Pers. 215-217, 2000. Jürgenson, A. Seened kultuuriloos
komisjoni eestvedamisel. Eesti punase nimestiku andmed on kättesaadavad Äärmiselt ohustatud liigid on näiteks salutakjas, Ruthe koduleheküljel Eesti eElurikkus. sõrmkäpp, soomurakas, ebapärlikarp, kalmumardikas, rohe-kärnkonn, peipsi siig, peipsi tint, suur-konnakotkas ja
annaabi.ee 
