üleskutsuja rahvaluule kogumisele, kõne eest võitleja, venestamise vastu, usu 1. Üldlaulupeol, Eesti Aleksandri kooli poolt, ,,saada suureks vaimult" peakomitee president, Osales Õpetatud Eesti Seltsi tegevuses 3) Ärkamisaja eeludsed, sündmustik Sündmustik: 1. 1857 -1861 Kalevipoeg 2. 1857 hakkas ilmuma "Perno Postimees" Janseni töö 3. 1864 palvekirjade aktsioon 4. 1869 I üldlaulupidu 5. 1872 sti Kirjameeste Selts 6. 1878 Sakala- Jakobsoni töö 7. laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1840 -1870 Rahvuslik liikumise etapid : 1
Siin kohal usun, et kui muusikat kasutada, oleks nii vanade laste puhul parem kasutada eestikeelset lastele sobivat rõõmsameelset muusikat. Muusika muutis harjutuse lastele kindlasti lõbusamaks, aga inglise keelest ei saa nad aru, aga kui lugu oleks neile paremini mõistetav (eesti keeles), ei imestaks ma, et mõne lapse puhul võiks see tekitada suuremat uudishimu eesti muusika, muusika ja ka kultuuri vastu tulevikus või luua selleks paremad eeludsed, kui neile arusaamatus keeles kõla ja tempo poolest sobiv lugu. Kullimängu puhul oli märgata, et üks tüdruk mingil hetkel enam mängus ei osalenud. Õpetaja pöördus kohe tema poole ja eeldatavasti eeldas, milles probleem. Ise vestlust ei kuulnud, aga laps läks peale õpetajaga vestlemist mängu tagasi. Peale kullimängu küsis õpetaja lastelt, kas nad tahavad juua vett vahelduseks? Alguses
23.aug 1939 a. NSVL ja SM vahel sõlmitud mittekallaletungileping, sellega kohustusid riigid säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja SM huvipiirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. Selle aluses läksid NSVL mõjusfääri Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ning Bessaraabia. SM mõjusääfri läksid Poola lääneosa ja Leedu. selgita II ms puhkemise põhjuseid ! 1. Poliitilised eeludsed – Versailles süsteem osutus ebapüsivaks, RL ei suutnud ülesannetega hakkama saada: suurriike ei suudetud ohjeldada. 30 lõpul hakkas rahvusvaheline olukord oluliselt teravnema, eriti muutus sõjakaks SM. Lääneriikide lepituspoliitika, Müncheni kokkulepe ja Austria-tsehhosslovakkia vallutamine ning MRP andsid Hitlerile kindlust. 2. Majanduslikud eeldused – Hitler otsustas SM majanduskriisist välja viia arendandes
Seega tuleb enne pärilikkuse teemaga jätkamist veel kord õhutada, et nüüdisaegses psühholoogias ei ole mitte ühtegi tuntumat kontseptriooni, kus kriminaalse käitumise pärilikkusest räägitakse n-ö jäikdeterministliukus võtmes. See, mida eri uuringutes on püütud ja püütakse kindlaks teha, on teatavad pärilikud eelsoodumused ehk osa indiviidide suurem tõenäosus pärilike faktorite mõjul kujuneda kurjategijaks kui teisel. Kas sellised eeludsed tegelikkus realieeruvad, sõltub omakorda keskkonnamõjutustest, mis ühel juhul niisuguseid eelsoodumusi võimendavad ja teisel juhul edukalt neutraliseerivad. Näiteks väikelaste uuringutega on näidatud, et omandamisest keskkonna mõjul, iseloomustab agressiivsus lapsi juba varases eas. Kõige kõrgemad füüsilise agressiivse käitumise näitajad theti ühes uuringus kindlaks kolme aasta vanusetel lastel ning mitte murdeealistel ja noorte täisealiste, kui on kõrged kriminaalse