mõisteid nagu eliitkultuur või rahvakultuur!" Mihhail Bahtin (1895-1975) "François Rabelais' looming ja keskaja ning renessansi rahvakultuur" (1940, ilm. 1965) Üks kõige esimesi katseid süstemaatiliselt analüüsida keskaja ja varauusaja rahvakultuuri. *Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru ja karnevalikultuur "Rahvalik naer ja selle vormid on rahvaloomingu kõige vähem uuritud valdkond. Rahvalikkuse ja folkloori kitsapiiriline kontseptsioon, mis kujunes eelromantismi ajajärgul ning sai põhilises lõpliku kuju Herderi ja romantikute juures ei hõlmanud peaaegu üldse spetsiifilist rahvalikku väljakukultuuri ja rahvalikku naeru selle ilminguterikkuses. Ka hilisemas folkloristikas ja kirjandusteaduses pole väljakul naerev rahvas saanud üksikasjalisema ning sügavama kultuuriajaloolise, folkloristliku ja kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata väita, et mineviku rahvaliku naerukultuuri sügavat omapära ei ole tänini
Kelmiromaan. 16. sajandi hispaania k. Tormese Lazarillo elukäik. Kangelane kuulub madalasse seisusse, tema huvid on materiaalsed ja füüsilised. Ta peatab ja teda petetakse. Tema füüsiline olukord romaani lõpuks on kehv. Autor naudib füsioloogiliste detailide kirjeldamist. 18-20. saj Defoe, Lesage, Thomas Mann Seikleja Felix Krulli pihtimused, Romain Gary. Gooti romaan. Kitsas tähenduses keskaja kunsti ja kultuuri taassünniga seotud eelromantismi vool Inglismaa. Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste
Siskov arutas selle üle, kuidas peab arenema rahvuskultuur. Tema tähelepanekud pärinevad Saksa eelromantismist ja Herderi ideedest. Tema läänevastane kontseptsioon pärineb läänest. 18. saj valgustusfilosoofia oli sügavalt kosmopoliitne. Pöörati tähelepanu inimesele. Rahvus polnud esmatähtis. Üks haritud inimene ei saa rääkida saksa keeles. Ta ise kirjutas ainult Pr keeles. See tekitas vastuolu. Väga paljud eelromantismi ideed kasvasid välja poleemikast. Nad tahtsid väärtustada oma rahvuskultuuri. Herder oli üks esimesi, kes ütles otse välja, et igal rahval on oma kultuur ja seda tuleb väärtustada. See rahvuskultuur eelkõige peegeldub keeles. Euroopas on mitu keelt ja neid tuleb väärtustada ka rahvaluulet. Herder alustas rahvalaulude kogumist. Tema rahvalaulude kogumikus on seitse eesti laulu. Enne Herderit arvati, et rahvakultuur on tagurlik ja alaarenenud kultuur
või Jumalale. Ei oleks osanud ette kujutada, et see paneb aluse suunale näitekunstis ja et see nii oluliseks saab. Esimene mille juurest ideaali otsiti, oli commedia dell'arte. Siit jõuti improvisatsiooni teatrini, edasi hakati loobuma kirjanduslikust materjalist teatris. Graatsia oli vabaduse ülim väljendus. 18) Goethe teatrivaated ja -tegevus. Ka Goethe ja Schiller pidasid kinni klassitsismi reeglitest (kuigi neid peeti eelromantismi esindajateks). Voltaire tegi katseid, mis lähendas teda romantikutele, ka Goethe kirjutas Shakespeare'i eesmärgil näidendi, kirjutas selle vastukaaluks klassitsismile, internatsionaalsele vaimule rõhutatud saksa vaimsus. Goethel tugevad saksa vaimus näidendid, hiljem ka ,,Faust". Selline rahvuslikkus saab omaseks just romantismile. Goethe avastab enda jaoks Calderoni. 18/19 sajandi vahetusel tekkis romantikute koolkond, Goethe ütles et nemad on tervis ja romantikud on haigus
annaabi.ee 
