Mehaaniline eelpuhastus eraldab 50-65% hõljumit ja 25-40% BHT Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: - võred, - sõelad, - liiva- ja rasvapüünised, - setitid, - flotaatorid, - filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Tavaliselt kasutatakse mehaaniliselt puhastatavaid võresid, mille varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse
Flotaatorid – flotatsioonil tõstavad väikesed õhumullid heljumiosakesed veepinnale, kuhu moodustunud vaht eemaldatakse pinnakraapidega. Flotatsioon sobib eriti väikese tihedusega aeglaselt settivate osakeste eraldamiseks veest. Filtrid – filtratsioonil peetakse reovees olevad heljumiosakesed kinni teralisest puistematerjalist moodustatud filtrikihis. Vesi voolab läbi filtri ülalt alla. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade ja muude seadmete tööd. 10. Reovete keemiline puhastus Keemilise puhastuse olemus seisneb reaktsiooni tekitamises puhastuskemikaali ja veest eraldamist vajava reoaine vahel. Levinuimaks keemilise puhastuse meetodiks on keemilline sadestamine. Keemilise puhastusega seondub oht, et vee reostus suureneb lisatava kemikaali tõttu. Osa sellest võib jääda vette peale sette kõrvaldamist
8. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaaniline puhastus Mehaaniline puhastus on vanimaks reoveepuhastusmeetodiks ja selle abil kõrvaldatakse veest lahustumatud ained (heljum ja kolloidosakesed). Reoaine osakeste eemaldamiseks veest kasutatakse siis kas settimise või filtrimise põhimõtet. Tähtsamad seadmed mehaanilisel puhastusel on: · võred, · sõelad, · liiva- ja rasvapüünised, · setitid, · flotaatorid, · filtrid. Kolme esimest seadet kasutatakse eelpuhastuses eraldamaks jämedaid ja raskeid heljuvaine osakesi, mis võivad häirida pumpade või muude seadmete tööd. Suure reovee vooluhulga või reostuskontsentratsiooni kõikumise korral (näiteks tootmisvetes) võidakse eelpuhastuses kasutada reovee ühtlusteid. Võre ülesandeks on eemaldada veest jämedisperssed lisandid ja kiulised osakesed. Tavaliselt kasutatakse mehaaniliselt puhastatavaid võresid, mille varraste vahe on 3-20 mm. Kinnipüütud jäätmed pressitakse kokku ja viiakse prügilasse
hljumi sisaldus vees mg/l kuivjk mg/l leevelisus mg-ekvivalent/l (suur leelisus phjustab torude korrosiooni) vee karedus (veekaredus kujutab endast philiste katlakivi tekitajate sisaldust, kaltsium-magneesium soolad) mg-ekvivalent/l pH sisaldus (vljendab vee happelisust , leelisust) vees lahustunud agressiivsete gaaside sisaldus (vees lahustunud CO2 ja hapnik ) mg-l Et vesi oleks normipiirides tuleb torudesse antavat vett ettevalmistada. Ettevalmistamine seisneb vee eelpuhastuses ja vee pehmendamises. Vee ttluskomplekt koosneb tavaliselt filtreerimise seadmetest ja vee pehmendamise seadmetest see thendab ja tdeldakse nii kalta toitevett nii ka soojustvrku andtavat vett, kusjuures vesi lbib ka pH kontrollseadme ja siis satub vesi tavaliselt nn sellititesse. Selliti kujutab endast mahutit kus toimub toimub vee sellitamine ja sellititesse juhitakse teatud kogus ainet, mida nimetatakse koakulandiks. Koakulant on keemiline hend, mille lisamine
Reovee omadusi hinnatakse heljumit hinnates, aurutusjäägi, lahustunud ainete ja kuumutusjäägi kogusega. Hüdrosfääri kaitseks on Eestis nt „Veeseadus“. 9. Reovete eeltöötlemismeetodid Mehaanilise puhastuse meetodid: - settimine - filtrimine - võred, sõelad, liiva- ja rasvapüünised, setitid, flotaatorid, filtrid Reovete puhastastamiseks läbib vesi ühe või mitu etappi, milleks on eelpuhastus, biopuhastus ja järelpuhastus. Eelpuhastuses eemaldatakse reoveest kõige suuremad objektid, mis võivad häirida muude seadete tööd. Kasutatakse settimise ja filtrimise põhimõtteid. Võredega eraldatakse suuremõõtmeline prügi, jäätmed pressitakse ja viiakse prügilasse. Sõeltega eemaldatakse veidi peenemad osakesed tootmisreovetest, joogiveel vetikate eraldamiseks. Liivapüünistega (sageli kruvitaolise vee liikumisega) eraldatakse veest liiv ja rasvapüünistega rasv veepinnalt kaapimisega