5.Üldiste õpiraskuste põhjused. Tuleb rääkida lahus kahest asjast – ÜÕR ja SÕR. Millised probleemid on VAA taga ja millised probleemid on spetsiifiliste õpivilumusraskuste taga. Vaimse arengu häirete bioloogilised (sh geneetilised) põhjused. 1. Bioloogilised – bioloogilised tegurid annavad ette, kuidas aju töötab ja sellest lähtuvalt, millised on inimese vaimsed võimed. - Madalamad vaimsed võimed Eeloskused kujunevad raskustega Bioloogilised tegurid annavad ette selle aju ülesehituse ja funktsioneerimisvõime. Kuidas aju töötab. Ja sellest lähtuvalt millised on inimese vaimsed võimed. Infotöötlusraskuste taga on madalamad vaimsed võimed. Aju töötab kuidagi teisiti, midagi on ajus teistsugust ja selle tõttu vaimne võimekus on madalam. Sellest tulenevalt kujunevad vajalikud eeloskused raskustega. Selleks et õppida lugema, kirjutama, arvutama, on vajalikud
Tuleb sooritada tõlge visuaalsetest märkidest helideks. See on lugemistegevuse psühholoogiline olemus. Lugemisel on kaks poolt: a) tehniline ehk märgid tõlgitakse helideks st laps loeb sõna kokku ehk dekodeerimine. b) tõlgitu mõistmine. Tuleb aru saada sellest, mis on kokku loetud. See kui laps oskab sõna kokku lugeda, ei tähenda, et ta lugeda oskab. Lugemise eeloskuste kujunemise probleemid varases arengus. Eeloskused on nt oskus analüüsida sõna häälikulist koosseisu. Selleks et lapsel üldse tekiks heli ja tähe vastavus, peab laps suutma sõnas kui tervikus eristada väiksemaid osi. Teatud vanuses hakkavad lapsed tajuma, et sõna koosneb väiksematest juppidest. Et sõna algab millegagi ja lõppeb millegagi ja midagi on vahepeal keskel ka. Ehk siis oskus analüüsida sõna häälikulist koostist – millistest helidest sõna koosneb. Sisuliselt mõtlemise operatsiooni – analüüsiga tegemist
häälikujärje määramiseks. Toimingu tasandil on häälikujärje määramine kas omaette eesmärk või vahe-eesmärk kirjutades/ladudes. Üleminekul vilumusele teadvustatakse seda protsessi ainult raskuste korral (nt keeruliste häälikkoostisega sõnade puhul). Häälimine kui õpitav toiming toetub paratamatult eeloskustele: häälikute ja hääliku rea järelkordamisele, reageerimisele mõnele häälikule seda kuuldes (käe tõstmine, koputamine jm). Seega on olulised järgmised eeloskused: 1) hääliku äratundmine ja eristamine; 2) järelkordamine (kuulmise ja hääldamise seos); 3) tajutud järjekorra säilitamine (töömälu). Häälikuanalüüsi õppides sooritab lapse vähemalt 3 osatoimingut (operatsiooni): Eraldab häälikud üksteisest; Tunneb häälikud (tegelt foneemid) ära; Teadvustab ja säilitab töömälus häälikujärje. Häälikanalüüsi eeloskused ja kujundamise töövõtted: 1. Esimene samm on tutvustada häälikut.
a. neid olukordi, mida laps pole ise läbi elanud. ➧Suhtlemine eakaaslastega ja mänguoskused. Suur osa mänguajast kulub reeglitega mängudele, mille käigus täiustuvad muuhulgas laste arvutamise ja keeleoskused. Olulisel kohal on ka lavastusmängud. Omavahelistes konfliktides kasutatakse varasemast enam kompromissi ja läbirääkimiste strateegiat ning kujunevad sõprussuhted. ➧Teadmised lähiümbrusest ja maailmast. ➧Lugemise ja arvutamise eeloskused. ➧Minapildi kujunemine ja enesehinnang. Lapsed oskavad iseloomustada ennast mõnede psühholoogiliste tunnuste kaudu ja räägivad enda huvidest. Vanus 7-10 aastat: ➧Teisesed eneseteenindusoskused. Kooli minnes saab enamus lapsi peaaegu täiesti iseseisvalt hakkama esmase eneseteenindusega ja väga oluliseks muutuvad nüüd teisesed eneseteenindusoskused - hoida korras oma asjad ja õppida iseseisvalt organiseerima oma kooliga seotud tegevusi (nt et kotti saaksid just homme vajaminevad
annaabi.ee 
