Evolutsiooniline muutus - muutuste tempo aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid muutuseid/arengunihkeid alles mitme inimpõlve pärast Progress - muutuste tagajärjel muutub ühiskond senisest arenenumaks ning keerulisemaks Regress ehk taandareng - liigutakse lihtsama ja vähem arenenuma poole Ühiskonna moderniseerumine - ühiskonna kaasajastumine, uuenemine Avatud klassisüsteem - eelmodernses ühiskonnas oli staatuseline ühiskonnakorraldus, nüüd on see vabam ning klassi otseselt puuduvad Kapitalistlik majandussüseem (KAPITALISM) - majandus- ja ühiskondlik vorm, millele on iseloomulik tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine Individualism - moraalne poliitiline ja sotsiaal-filosoofiline mõiste, mis tähistab üksikisiku ja tema vabaduste esmatähtsust
kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti lõpuks. See tähendab, et kirjandusteaduse teke on seotud tõsiasjaga, et kunst, sh ka kirjandus, kaotas võime ulatuda vahetult oma publikuni. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne. Kui kirjandus suudab noori võluda ilma kriitika või teooria vahenduseta, asub ta veel kadestamisväärselt eelmodernses faasis. 1 Seega selleks, et kohati keeruline tekst jõuaks ka lugejani on tarvis uurida kirjandust. Nüüdsel ajal vajab kirjandus vahendamist, tõlgendamist, populariseerimist, elushoidmist. Kirjanduskriitika ja kirjandusteadus. Lad.k criticism igasugune kirjanduse üle arutamine. E.k kriitika pigem raamatuarvustus, akadeemiline sfäär seega kirjandusteadus.
tootlikkus kasvavad nii suures lõhes preventive check. Tema lahenduseks oli see, et vaestel ei tohi lubada saada lapsi, abielluda enne, kui neil pole piisavalt jõukust/tootlikkust malthusianism(inimkonna enda rahvastiku kontroll). 19.saj näitas, et hoolimata rahvastiku kiirest kasvust, siis 20.saj sai teooria palju tagasilööke. Rahvastiku juurdekasvu alusteks loodi demograafilise siirde teooria(1920-1930ndatel). Toimus neljas järgus: 1)eelmodernses ühiskonnas oli suremus ja sündimus keskmiselt 40 promilli. 2)teises etapi Inglismaal ja Rootsis langes 18.saj II poolel suremus kiiresti 20 promilli juurde, aga sündimus jäi püsima 40 promilli juurde 3)kolmandas etapis tuli kaasa ka sündimuse langus 4)modernses ühiskonnas on suremus ja sündimus jäänud 10-20 promilli vahele. See näitab, et rahvastiku juurdekasv ei tulene sellest, et hästi palju oleks sünnitama hakatud, vaid saavutati järsem suremuse langus
Kuhu ta need paneb? Kui külalised tulevad, kuhu nad juhatatakse, mida pakutakse (toit, jook, kohad, vestlus) see on ju kultuur... Kui palju mees annab selle jaoks raha - või naine? See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust.
annaabi.ee 
