Eristatakse alaliselt tegutsevaid vahekohtuid (näiteks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja vahekohus) ja vahekohtuid mille pooled võivad vastastikusel kokkuleppel sõlmida, sellise vahekohtu lahendi peab täidetavaks tunnistama riiklik kohus TsMS § 753 lg 1. HAGIMENETLUS Hagimenetluse näol on tegu klassikalise tsiviilasjaga, kus poolte vahel on eraõiguslikust õigussuhtest tulenev vaidlus, mida kohtul palutakse lahendada. See sisaldab eelmenetlust, tõendite esitamise kohustust kostja ja hageja poolt. Peale eelmenetlust saavad pooled omi seisukohti avaldada kohtuistungil. Hagimenetluse igas faasis on pooltel õigus kasutada dispositsiooniõigusest tulenevaid volitusi ( hagi õigeksvõtt, omaksvõtt, hagist loobumine, komromiss). Hagimenetlust võib läbi viia lihtsustatud korras TsMS 43 peatükk. TsMS § 403 ja 404 näeb ette hagiasja kirjaliku menetlemise võimaluse. HAGITA MENETLUS
legal capacity 22. teovõime active legal capacity 23. õigusvõime passive legal capacity 24. volitatud isik authorized person 25. kohtu pädevusse kuuluma fall within / belong to the jurisdiction of the court 26. riigilõiv state fee 27. hagi rahuldama satisfy a claim 28. tagaseljaotsus default judgment 29. eelmenetlust läbi viima conduct pre-trial proceedings 30. hageja nõuded claims of the claimant / plaintiff 31. kostja vastuväited defences / objections of the defendant 32. tõendite kuuluvus ja lubatavus relevance and admissibility of evidence 33. eelistungit pidama hold a preliminary hearing 34. tunnistaja tunnistus testimony / statements of a witness 35
Võimalikud kohtukoosseisud kriminaalmenetluses: * I astme kohtu e maakohtu koosseis: - esimese astme kuritegude kriminaalasju lahendatakse koosseisus: eesistuja ja 2 rahvakohtunikku; - ainuisikuline koosseis: a) teise astme kuritegude kriminaalasjad ja lihtmenetluse kriminaalasjad; b) eeluurimismenetluses; c) täitmiskohtunik kohtulahendi täitmisel. * Ringkonnakohtu koosseis: - reeglina arutab kriminaalasja kolm ringkonnakohtunikku; - eelmenetlust toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt. * Riigikohtu koosseis: - kriminaalasja vaatab läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev koosseis. Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega. Maakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja
Eelistungi jätkamine kohtuliku arutamisega eeldab kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekut ka juhul, kui kohus on juba enne eelistungit (nt eelistungi kutses) teavitanud pooli oma soovist (ettepanekust) jätkata kohtulikku arutamist vahetult pärast eelistungit. 3-1-1-71-16(kohtu alla andmine, kohus eelmenetluses) Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemas praktikas väljendatud seisukoha järgi ei tohtinud kohtu alla andmine ja eelistung olla üksteisest ajaliselt lahutatud ning eelmenetlust toimetav kohtunik pidi seetõttu kohtu alla andmise määruse tegemisel lahendama kõik KrMS § 263 p-des 18 loetletud küsimused (vt RKKKm 3-1-1-86-15, p 14 ja 3 1-1-69-08, p 12). Asjas nr 3-1-1-22-16 muutis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis asjades nr 3-1-1-86-15 ja nr 3-1-1-69-08 väljendatud seisukohta ning leidis, et kui kriminaalasja kohtualluvus on õige, süüdistusakt vastab nõuetele ja
annaabi.ee 
