Aruanne kaitstud.................................................................................................... /kuupäev/ ............................................................................................ /juhendaja allkiri/ 4.2 Kõne vastuvõtt ja väljahelistamine Helistasime telefonide 70, 50 ja ja 71 vahel. Lisaks analoogterminali ning eelmainitute vahel. 4.3 Mitu kõnet samal ajal Osutus, et meile teadmata põhjustel (milleks võis olla terminali numbriga 70 rike), ei saanud me võtta mitut kõnel samal ajal (v.a. konverentskõne puhul). Sisenenud kõnesid suunasime telefonide 71 ja 50 vahel. 4.4 Saabuvate kõnede vastuvõtt mujal Suunasime kõne üle mitme telefoni läbi laboratooriumi, alustades terminalist numbriga kuni terminalini 50. 4.5 Do not disturb Lukustasime klahvikombinatsiooni *27# abil terminalid numbritega 50 ja 71. 4
Kõiki Maa suuremaid sfääre nim. geosfäärideks ja paiknevad nad kontsentriliselt alates Maa sisemusest ja ulatudes kaugele avakosmosesse Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht. Hüdrosfäär- katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tehkes olekus vesi. Litosfäär- jäik välimine kivimiline kest. Pedosfäär- mullasfäär. Biosfäär- sfäär, kus elavad organismid ja toimub orgaanilise aine süntees ning muundumine. Elusainet 3*1018 t. Maastikusfäär- kujuneb eelmainitute koosmõjul. Iseloomustab tsonaalsus ja rütmilisus. Iga üksiku geosfääri omaduste muutumisel muutub kogu süsteem. Gaia hüpotees elu Maal pole mitte kohastunud keskkonnatingimustega vaid reguleerib neid ise. Maa energiasüsteem Endogeensed protsessid- lähtuvad Maa sisejõududest nt. vulkanism Geotermilistest protsessidest Maa pinnale energiat 1021 J/a Eksogeensed protsessid- lähtuvad Maa välisjõududest. Päikeselt saabub ööpäevas Maale 1,49*1022 J ja see moodustab u
püüab tavaliselt seda kokku viia ristiusuga. Mitmed new age liikumised ja õpetused võiks liigitada pigem spiritualistlikeks kui budistlik-hinduistlikeks. Urantia raamatu õpetus ei kattu ühegi eelmainituga, kuid haakub kõige enam kristlike seisukohtadega. Erinevalt sellest põrgut ei tunnistata ja seda ei peeta "Jumala saladuseks", kuhu inimmõistus ei võiks tungida. Kindlasti on veel teistsuguseid vaateid surmajärgse elu suhtes, kuid suuresti on need siis eelmainitute modifikatsioonid. Muidugi võib läheneda ka teadlasena, mingit konkreetsemat valdkonda uurides ja seeläbi teatud järeldusteni jõuda. Reinkarnatsiooni poolt ja vastu Poolt võiksid olla järgmised argumendid: 1) Kogu elu on tsükliline, aastaajad, eluperioodid. 2) Mitmed juhtumiuuringud kinnitavad, et mõned inimesed mäletavad teiste inimeste eludetaile ja tunnevad tugevat sidet endi isikuga eelmistest kehastustest. 3) Jumal on õiglane, nii toimib karma seadus
Osalisteks on jumalad ja esiisad, kollektiivides säilised need rituaalide abil. 2. HOMEROSELE OMISTATUD EEPOSI, PROBLEME AUTORIGA Homeros oli Vana-Kreeka poeetidest kõige salapärasem ja erilisem. Homeros on Euroopa kirjanduse kahe esimese teose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autor, tema elu kohta ei ole midagi kindlat teada, paljud õpetlased kahtlevad, kas selline isik eksisteeris. Sandralt: Mitu eepost on vaja Homeroselt peale eelmainitute teada? Milliseid tead? 3. ÜHISEID JOONI ILIASE JA ODÜSSEIA ÜLESEHITUSES ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on vormilt eepilised poeemid. Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat
hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste kui naiste lapsepõlve ja sealt omandatud (soo)rollide rakendumise lahtimõtestamist täiskasvanueas. Siinses kirjutises käsitlen alguses naissugupoole kasvatust, liikudes hiljem üle maskuliinsele, samal ajal üritades luua kontrastset suhet eelmainitute vahel. Ennem kasvatusmudelite juurde pöördumist, peab aga käsitlema sots. straatumi osakaalu indiviidi arenguvõimaluste seisukohalt. Ühiskonnakorraldus, mis tänapäeva progressiivsete väärtustega, tagab erineva maj. või sots. taustaga persoonidele võrsed õigused ja kohustused, oleks aristokraatliku traditsioonidega kreeklasele kindlasti naerukoht. Kreekalik maailm ei olnud ülesehitatud sellisele õiglusele, nagu
taevavõlvil e. ekliptikat (joon, mida mööda Päike aasta jooksul tähtede suhtes liigub). Jäär, Sõnn, Kaksikud, Vähk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Maokandja, Ambur, Kaljukits, Veevalaja, Kalad. 4. Päikesesüsteemi koostis ja ehitus. Päikesesüsteem on planeetide süsteem, mille keskseks kehaks on Päike. Päikese ümber tiirlevad 9 planeeti. Osadel neist on olemas ka kuud, mis ümber nende (vastavate planeetide) tiirlevad. Peale eelmainitute kuuluvad päikesesüsteemi ka paljud väikekehad- näiteks komeedid, asteroidid ja meteoriidid. · Päike: 99.85% · Planeedid: 0.135% · Komeedid: 0.01% · Satelliidid: 0.00005% · Asteroidid: 0.0000002% · Meteoriidid: 0.0000001% · Planeetide vaheline keskkond (tolm, gaasid, erinevad energiad): 0.0000001% 5. Päike, tema aine, energiaallikad, liikumine, protsessid tema pinnal. Päikese evolutsioon.
võimalik ilma lisatööta tajuda. Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: • mõõtkava ja sellel vastavat üldistust • kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) • eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) • kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) • kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam Teemakaartide tüübid: •koropleetkaart (viimasel ajal kasutatakse “horopleetkaart”) - Esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on klassifitseeritud mingi väärtsue alusel
stereotüüpide kasutamise printsiip - tuleb arvestaada võimalike assotsaitsioonidega, mis kasutajal võivad tekkida Temaatilise kaardi puhul peab alati silmas pidama: •mõõtkava ja sellel vastavat üldistust •kas objektide või nähtuste muutumine ruumis on pidev või diskreetne (pideva puhul jooned, diskreetse puhul pinnad) •eristusvahemikud peavad olema valitud selliselt, et kaart oleks “ilmekas” (alati ei ole parimad lineaarsed vahemikud vaid eksponentsiaalsed või eelmainitute vahepealsed) •kasutama õigesti värvusõpetuse seaduspärasusi (näiteks: pindobjektide kaardil piisab eristamiseks neljast värvist jms.) •kui tahetakse ühel kaardil edasi anda mitut erinevat objektide või nähtuste klassi, siis tuleb valida selline esitlusviis, mis oleks visuaalselt kõige hoomatavam 5. Kartogramm, kartodiagramm, lokaliseeritud diagramm on kaardiandmete visualiseerimise elemendid. Indekskaart ehk kartogramm- nomenklatuuri kajastav lisakaart
registreerimise, abielu sõlmimise, hõbe- ja kuldpulmad, ilmalikud matused, mälestamispäevad kalmistutel. Selgeid paralleele annab siin tõmmata kristliku kiriku legaliseerimise algaastatel toimunud suundumusega Rooma impeeriumis - paganlike kommete murdmiseks püstitati uued pühakojad endiste templite või pühade hiite kohale, kus rahvas oli harjunud käima. Üritused pidid olema “sisult sotsialistlikud, vormilt rahvuslikud”. Eelmainitute kõrval oli veel teisigi, mis ei olnud aga otseselt kiriklike tegevuste väljatõrjumiseks ette nähtud, näiteks pidulikud initsiatsiooniriitused organisatsiooni (kool, oktoobrilapsed, pioneeriorganisatsioon, komsomol, armee) astumise puhul, samuti aga ka passi kättesaamise puhul, kooli õpetamise puhul (mis mõnel pool seoti noorte suvepäevadega), ka töölevõtmise puhul (“töölisklassi ridadesse astumine”), tööjuubelid jne.
tutvustavast artiklist, kus repertuaari kohta on kirjas vaid, et esmaettekandele tulevad P. Veebeli “Jazz-meeste heliredel” ja algupärane foks “Oled süüdi”. Mainitud on ka “/.../ populaarne jazz-fantaasia “Kolibri”, swinginumbreid, valsside popurrii, P. Veebeli ja K. Paalse klaveriduett bassi ja trummide saatel ja muud huvitavat.” Peale Veebeli ei ole mitte ühegi autori nime ka siin. Selle kontserdi kohta pole teada ühtki ajakirjanduses ilmunud arvustust. Peale eelmainitute on mõningaid nappe andmeid ka teiste Tallinnas ja Tartus toimuda võinud džässikontsertide kohta, 198 kuid need on sedavõrd napid, et nende põhjal mingeid konkreet- seid järeldusi teha on võimatu. Teame vaid, et reklaamides seostati nende muusikat sõnaga “jazz”. Seega on need kontserdid mainimist väärt, sest tõenäoliselt nad siiski toimusid, olles nii osa kohalikust kultuurielust ja seda ka omal moel mõjutades. 4.2. KONTSERDID NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL
annaabi.ee 
