iseloomustavaid pilte tallinna tolleaegsest elulaadist eriti käsitööliste kekskonnast. Süseelise koestiku moodustab maalt linna pääsenud normehe mait lutsu elukäik mille traagikat põhjustab tema ema ja mõrjsa teotamine aadlike poolt. ,,prohvet maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teisend vormid ümberasumine ja usuvahetus. Viimane omandas 19 sajandi teisel poolel otse hullustuslikud mõõtmed. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest nagu tõotatud maale viiva valge laeva ootamine lasnamäel mais-juunis 1861 ja maltsvetlaste julm peksukaristus nn albu veresaun sama aasta oktoobris. Romaani seseeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust krimmis. Triloogia kõigis kolmes teoses kujutatakse agraarrahutusi mille on esile kutsunud talurahva sotsiaalne seisund peamiseks probleemiks on
ja usuline liikumine. Rasketest agraaroludest põhjustatud väljarändamine algas 50-ndate aastate keskel Liivimaal, 60-ndates aastates levis see liikumine ka Eestimaa kubermangus. Sadu perekondi rändas Samaarasse ja mujale Venemaale. Põhja-Eestis, Järvamaal omandas ümberasumisliikumine usulise varjundi, sest sealsed agaramad väljarändajad olid maltsvetlased. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest. Romaani lõpupool on asjalikud kirjeldused väljarännanute elust Krimmist. Vilde külastas 1904 aasta sügisel Krimmi ja Kaukaasia eesti asundusi, et oma romaanile rohkem materjali hankida. „Mahtra sõda“ ilmus „Teatajas“ 12 jaanuarist kuni 7. maini 1902 ja seejärel raamatuna J.H. Vahtriku kirjastusel. Tallinlased ja Harjumaa elanikud olid väga huvitatud selle ilmumisest. Teataja toimetuse maja ette kogunes lehe ilmumise ajaks arvukalt inimesi, kes suure
keeldumisest põhjustatud. Romaani ülesandeks on näidata eestlaste pürgimist linna neil aastail ning nende alamuslikku asendit võrreldes saksa linnakodanlusega. Romaan pakub ulatuslikke iseloomustavaid pilte Tallinna tolleaegsest elulaadist, eriti käsitööliste keskkonnast. ,,Prohvet Maltsvetis" on käsitlemist leidnud talurahva liikumise teised vormid- ümberasumine ja usuvahetus. Romaan pakub traagilisi pilte maltsvetlaste väljarändamisest ja selle eellugudest, nagu ,,tõotatud maale" viiva ,,valge laeva" ootamine. Romaani süzeeline osa kujutab usuhullustusse sattunud küla elu-olu ilma erilise keskse peasündmuseta. Teose lõpposa on asjalikku laadi kirjeldus väljarännanute elust Krimmis, mida seostavad hõredad faabulaelemendid. (Sõgel, Eesti kirjanduse ajalugu III köide, 202-203) Kasutatud materjalid Sõgel, E. 1969. ,,Eesti kirjanduse ajalugu III köide" Tallinn: Eesti Raamat Hennoste, Märt. 2003. ,,Kirjandus 9
Tööd kroonis siiski edu. Käsikiri valmis 1736.aastal ja pärast kirjastaja leidmist ilmus 1739.aastal Tallinnas J.Köhleri trükikojas 1415-leheküljeline teos pealkirjaga „Piibli Ramat/ se on keik se Jummala Sanna...“. kiriku- ja maailmakirjanduse suurteos oli jõudnud eesti keelde. Piibel fikseeris ja ühtlustas eesti kirjakeele ja –viisi, mis tugines põhjaeesti murdele. Eestikeelse Piibli kujunemiskäik, alates eellugudest ja alglätetest kuni tervikteoseni, on kestnud üle 200 aasta paljude literaatide-estofiilide osavõtul. Kuni tänapäevani (1992) on Piiblit avaldatud eesti keeles 45 trükki. Piibli tõlkimist on põhjalikult uurinud eesti kultuuriloolane ja teoloog Villem Reiman (1861- 1917) ning avaldanud teose „Piibli ümberpanemise lugu“ (1889). Ta on trükki toimetanud ka Georg Mülleri jutlused koos omapoolsete selgitustega. Eesti kunstluule algus Võiks arvata, et kunstluule algus on rahvaluules
annaabi.ee 
