Nii on naistesõnajalg süstemaatikute poolt pandud ka eraldi naistesõnajalaliste sugukonna naistesõnajala perekonda. Selle perekonna enam kui saja kahekümnest liigist kasvab Eestis vaid üks. Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki. Nagu arvukuse järgi näha, on see tema jaoks väga kindel paljunemisviis. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks. Nii huvitav, kui see ka pole, on selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud. Kui viimased leiavad munaraku, siis toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus taim.
Diploidne Haploidne Varuained Varuineteta 21. Mida kujutab endast regenereerumisvõime? Taime vegetatiivsetes rakkudes on olemas kogu geneetiline info, mille abil saab taime vegetatiivset osast taastoota terve uue taime, mis on emataime kloon 22. Millel põhineb taimede eoseline paljunemine? Sporangiumites valmivad haploidsed eosed mis vabanedes kantakse tuulega edasi. Sobivale kasvukohale jõudes hakkab eos idanema ning areneb eelleheks, mille pinnal toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus diploidne sporofüüt 23. Kas sõnajala sporofüüt on haploidne või diploidne? Diploidne 24. Missugused on kõige sagedamini kasutatavad vegetatiivse paljundamise viisid põllumajanduses ja dekoratiivaianduses? Mugulad, sibulad, risoomid, juurevõsud, pookimine, pistikud 25. Mis on pistik? Millised pistikud on olemas? Võsu osa, mida kasutatakse uue taime saamiseks vegetatiivsel teel suvine pistik , rohtne ja talvine pistik puistunud
tolmutoruks; viimane tungib eelleheni (redutseerunud gametofüüdini), kandes isasgameedid munarakuni. * Paljasseemnetaimed on heterospoorsed taimed. Nagu sõnajalgtaimedel, valitseb nende arenemistsüklis sporofüüdifaas. Isas- ja emasgametofüüt on tugevast redutseerunud, koosnedes ainult mõnest rakust. Seejuures ei katke seemnealgmest areneval emasgametofüüdil seos emataimega, vaid toimub megaspoori moodustumine ja selle kasvamine eelleheks (primaarseks endospermiks). (Botaanika II, lk 411) Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mille fosiile leidub juba ülemdevoni ladestutes. Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412) * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest, moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel
rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne leht e) eoslad f) täiskasvanud taim https://www.youtube.com/watch?v=-xF83pHEx6Q Seeme:Suur, Varuained,Niisked ,Viljastatud,Diploidne,Võimeline kasvama kohe uueks taimeks Eos: Väike,Varuaineteta,Kuivad ,Viljastamata,Haploidne,Areneb kõigepealt eelleheks, kus toimub viljastumine -> saab alguse uus taim Mõlemal juhul võib tegemist olla ristviljastumise või sama taime piires viljastumisega Mõlemal juhul võib levis püsida uinunud olekus pika aja vältel sobivate tingimusteni Isend Elusorganism – eraldiseisev olemus, millel on elu omadused. ◦ Hulkraksed (taimed, seened, loomad) ◦ Ainuraksed (protistid, bakterid, arhead) Kõik elusorganismid on võimelised: ◦ Paljunema ◦ Kasvama ◦ Arenema ◦ Toimima ◦ Vastama mõjutustele
Soorused on sageli kaetud õhukese kattega - katteloori e. induusiumiga ja asuvad lehe alumisel pinnal. Sporangiumides arenevad eosed on üherakulised ja neid katab kahekihiline kest. Lisaks sellele võib eost katta veel tugev omapärase ehitusega kest, mille välispinna moodustavad ogad, näsakesed, mügarad jt. moodustised. Sõnajalgtaimedele on iseloomulik põlvkondade vaheldusega elutsükkel. Eosed levivad tuule abil. Eos idaneb ja moodustub tilluke lühiealine taim, mida nimetatakse eelleheks. Eellehel arenevad suguorganid (anteriidid ja arhegoonid), neis omakorda isas- ja emasrakud. Pärast viljastumist hakkab emasrakust arenema uus sõnajalgtaim (idu). Erinevaid astmeid sõnajalgtaimede elutsüklis nimetatakse gametofüüdiks ja sporofüüdiks ning kogu tsüklit põlvkondade vahetusega elutsükliks. Täiskasvanud sõnajalgtaim (sporofüüt) on palju pikaealisem, suurem ja keerulisema ehitusega kui eelleht (gametofüüt) ning sporofüüdi tunnuseid kasutataksegi erinevate
annaabi.ee 
