(vars,pung, juured (juurekarvad), lehed) diploidne. Lehtedel arenevad eosed, mis on haploidsed (meioosil). Haploidne eos kukub maha ja areneb haploidne eelleht. Eellehel arenevad risoidid ja sugurakud. Toimub viljastamine (vees). Arneb idu ja nii arenb diploidne uus taim. Selline oli elutsükkel esimestel taimedel. Kõik maismaataimed ei saanud sellise elutsükliga jääda, kuna selline tsükkel vajab palju niiskust. Nii hakkasid lehtedel kohe arenema eellehed, mis kandusid edasi sugurakkude asemel. Sugurakud arenesid edasikanduval eellehel. Gametofüüt hakkas taandarenema. Tekkis pmst käbi. Käbis on megasporofüllid (arenevad megaspoorid, kus arenevad emasgametofüüdid) ja mikrosporofüllid (arenevad mikrospoorid, kus arenevad isasgametofüüdid). Paljasseemnetaime õiteolmu tera ei ole mitte sugurakk vaid mikrospoor,
kimpudena, lehed ühe rakukihilised, risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46. Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47. Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2)
risoidid puuduvad, tipust kasvavad alt surevad) ja karusammal (püstised, okstega, lehtedel kloroplastide rikkad liistakud, risoide palju, parasniisked ja niisked kasvukohad) 46.Hõimkond ositaimed: iseloomustus, esindajad. *enamasti väljasurnud rühm *rohttaimed, varred lülilised, sõlmevahed üsna pikad *lehed väga väikesed või puuduvas, tupena sõlmekoha ümber *oksad männasjalt *epiderm ränistunud, õhulõhed vagudes *eosed eosepeades *eellehed maapealsed *üks sugukond ühe perek-ga (konnaosi, raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, soo-osi) 47.Hõimkond sõnajalgtaimed: Hõimkond sõnajalgtaimed: Maailmas üle 11 000 liigi, Eestis 45 liiki *vars tavaliselt lühike, maasisene, maapealne leht *eelleht maapealne *eosed koondunud gruppidesse, mida pealt katab loor Sõnajalgtaimede klasse Pärisraikad 1)Kollad (200, Eestis 6) 2)Selaginellid (700, Eestis 1) 3)Lahnarohud (60, Eestis 2)
Mitmeaastased rohttaimed Lehed (fülloodid) keelekesega Esinevad erilised varrest moodustuvad risofoorid (juurekandjad), mille otstes arenevad lisajuured Eosed sporofüllidel, mis moodustavad eospea Eelleht redutseerunud Sugukond lahnarohulised (Isoëtaceae) Vars redutseerunud jämedaks muguljaks säilitusorganiks Lehed mõne sentimeetri kuni meetri pikkused Sporofüüdi fertiilne osa on taandarenenud ja kujutab endast ühte suurt eospead. Sporangiumid asetsevad lehe alusel koopas Eellehed tugevasti redutseerunud 26. Lehtsooneostaimed: ositaimed, raagraikad, sõnajalgtaimed hmk ositaimed Equisetophyta Levinud kogu maailmas, enamus põhja-poolkeral Enamuses väljasurnud rühm, õitseaeg oli karboonis Maailmas 32 liiki, Eestis 11 liiki Rohttaimed, varred lülilised, roidelised, seest õõnsad, sõlmevahed üsna pikad. Oksad varrel männasjalt, enamasti harunemata Lehed väga väikesed v. puuduvad, tupena sõlmekoha ümber. Juhtkimbud kollateraalsed
Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel – arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl
30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed)
30cm kõrgused. Nende sõlmekohtades on samuti 8-9 suure hambaga torujas tupp. Eospead tekivad võsu tipus. Pärast eoste valmimist võsud hävivad. Sporofüll koosneb kuuekandilisest kilbikesest, jalast, mille abil see kinnitub eospea teljele, ja kilbikese serva külge kinnitunud kotjatest sporangiumidest. Spoorid on ühesuurused. Elateerid on spiraalselt keerdunud, lusikakujuliste laienditega lõppevate lintide kujulised. Mullal kasvavad eostest klorofülli sisaldava, hõlmjalt harunenud eellehed (gametofüüdid), mis on erinevast soost. Isaseellehtedel tekivad anteriidid, milles arenevad hulgaviburilised spermatosoidid, emaseellehtedel arhegoonid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodil ei ole puhkeperioodi. Seega on põldosja spoorid morfoloogiliselt küll sarnased, kuid erisugused. Ploompuul on küsimus nii: Hk. Sõnajalgtaimed. Kl. Kidad (osjad). Kl. Pärisraikad (kollad, lahnarohud). Ja kl. Keerdlehikud (seltsid: Maokeelelaadsed, pärissõnajalalaadsed ja salviinialaadsed)
annaabi.ee 
