Areaali kujutamine kaardil: 1. Punktmeetod ehk märgimeetod Laigumeetod 2. Piirdemeetod 3. Võrgu- ehk rastermeetod 4. Joonhindamismeetod 5. Profiilmeetod Areaali teke võib olla: 1. Spontaanne ehk looduslik kujunenud looduslike protsesside toimel; 2. Antropogeenne ehk inimtekkeline kujunenud inimese tegevuse tagajärjel. Areaal võib olla: 1. Pidev ehk katkematu ehk kontinuiirne. 2. Katkeline ehk disjunktne. Katkelisuse põhjusteks on: 1. Eellasliigi pideva levila tükeldumine leiukohtade hävimise tõttu selle mõnes osas (näiteks halvad keskkonnatingimused vms.); 2. Uute arellide kujunemine kauglevi tõttu; 3. Polütoopne liiigiteke; 4. Inimtegevus. Areaali levimistõkked ehk barjäärid on. ökoloogiline tegur või tegurite kompleks, mis takistab areaali laienemist. 2 Laienevat areaali nimetatakse progresseeruvaks areaaliks. Ahenevat areaali nimetakse regresseeruvaks areaaliks.
Ruumilise struktuuri motiivid sisaldavad sageli sarnaseid aminohappe järjestusi - järjestuse ehk primaarstruktuuri motiive. Ühesuguste biokeemiliste funktsioonide läbiviimine põhineb enamasti sarnastel ruumilise struktuuri motiividel. Motiiv on üldjuhul domääni osa. 9 Järjestuste homoloogia, valkude perekonnad Homoloogia tähendab pärinemist ühisest eellasest. Ka valkudest moodustuvad perekonnad, mis on homoloogilised ehk arenenud ühe eellasliigi valgust. Ühte perekonda kuuluvatel valkudel on sarnane struktuur ja aminohappejärjestus, kuid mitte tingimata sarnane funktsioon. Järjestuste homoloogia on kõige selgem indikaator valkude ’suguluse’ kohta. Ühte perekonda kuuluvaks loetakse valke, mille aminohappeline järjestus on vähemalt 30% osas identne. Perekondadest moodustuvad ülemperekonnad, kus ühist järjestust või struktuuri on juba raskem tuvastada; ühte ülemperekonda kuuluvate valkude vahel on teoreetiline
3. Populatsioonide allopatriline eristumine ruumilise isoleerituse korral. 4. Liigi leviala katkemisel mitmeks osaks eralduvad ka kogu senise liigi populatsioonid mitmesse ossa ja neis toimub liigiteke ruumilise isoleerituse tõttu. 5. Hübriidne liigiteke erineva genotüübiga taimede ristumisel. Liigiteket soodustava tegurina lisandub kromosoomide arvu kordistumine polüploideerumine. Liigitekke kulg: 1. Kiire valik nt tudrad. Eellasliigi kasvamisel linapõldudel koristati tuder koos linaga ja koos linaga külvati ala maha linakupraga kõige sarnasema uju ja raskusega tudrakõdrad. Nii kujunes teistsuguse viljasuurusega linaumbrohi linatuder. 2. Aeglane valik nt laialehiste metsade liigid. Ühistest eellastest on pärit erinevad pärna liigid. 3. ... skeem. 4. Harilik jõhvikas on tekkinud suureviljalise ja väikseviljalise jõhvika hübriidina. 5
kiskjatelt nonde saaki üle lõid. 137. Kui kaua kestis kiviaeg, ja miks teda nii nimetatakse? Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist,mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. (Enamus tööriistu oli tegelikult hoopis puust, ainult et nood pole maa sees säilinud). Inimese kui zooloogilise liigi evolutsioon, läbi mitme miljoni aasta ja läbi mitme eellasliigi samast sugukonnast, kuulub sellel skaalal kõik vanemasse kiviaega ehk paleoliitikumi. algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Eestis kuni 2. Aastatuhande alguseni ekr. 138. Esimene, teine ja kolmas signaalsüsteem inimesel. Esimene signaalsüsteem on üheselt mõistetavad signaalid loodusest. Keel, sõnaline suhtlemine, on teine signaalsüsteem, üks inimese omapära. Hiljuti jõudis inimese evolutsioon kolmanda signaalsüsteemini – see on kiri. 139
teise välja. Glogeri reegel Ökoloogiline reegel, mille kohaselt soojas ja niiskes kliimas elavad püsisoojased loomad on enamasti tumedamat värvi (pigmendiohtramad) kui nende külmas ja kuivas kliimas elavad sugulased. Tüüpiline pigmendivärvus on soojal ja niiskel alal must, kuival alal punane ja kollane, külmi piirkondi iseloomustab pigmendi vähesus (valge värvus). Henningi reegel e. kõrvalekaldereegel Seaduspärasus, mille kohaselt eellasliigi lahknedes üks tütarliik eemaldub lähtetingimustest rohkem kui teine. Hesse reegel Seaduspärasus, mille kohaselt südame massi ja keha massi suhe on liigi põhjapoolseis populatsioonides (rassides) suurem kui lõunapoolseis. Nähtust seletatakse sellega, et külmemas kliimas on vaja suuremat soojusproduktsiooni. Jordani reeglid 1. lähedaste liikide areaalid asuvad harilikult üksteise naabruses, kuid neid eraldab mingi geograafiline tõke; 2
annaabi.ee 
