L. da Vinci, Raffael, Michelangelo jt. Euroopasse. 16. saj: rõhu Maastik avaram ja tasasem. Iluaedade Parterite suurem osatähtsus, Kontuurhekid pukspuu. Lilli Intensiivne taimekasvatus. Uued kandumine ja parkide suuremad mastaabid. Vanade kõverjoonelised kompositsioonid, vähe. Parterid värvilised sordid. Loodusteadused Prantsusmaale vallikraavide eelkindlustuste ornamendid (vt araablased) liivakatted. arenevad. kasutamine kompositsiooni osadena, aia piireteks või veekogudeks. Saksamaa, Austria, Eeskujud ja aednikud Itaaliast. Koomilised motiivid, idamaiseid Hekklabürindid eksitamiseks, Sama. Holland eeskujusid metallist linnud- pügatud loomamotiivid
Tõuke selleks andsid mitmed läänes avaldatud uurimused, eriti samal aastal ilmunud Paul Johanseni monograafia "Nordische Mission", kus püstitatud normannistlik teooria otse nõudis teravat vastulööki. 1952. aasta sügisel korraldas Tallinna Linnamuuseum Toompeal arheoloogilise kaevamise. Selleks rajati kolm väiksemat kaevandit, mille koht oli küll kõike muud kui õnnestunud. Nii sattus Toomkooli kaevand endisesse paekarjääri, Lossi plats 7 esised kaevandid rajati aga Toompea linnuse eelkindlustuste alale, kus varasem kultuurkiht üldse puudus. Vanema perioodi leiuaines oli äärmiselt napp. 12. sajandist pärinevat prillspiraalpeaga nõela, kitsateralist nuga, poolikut käevõru ning mõnda keraamikakatket võib käsitleda juhuleidudena. 1953. aastal jätkusid tööd all-linnas Raekoja platsil. Seekord olid tulemused paremad: kultuurkiht oli säilinud laialdasel alal ning leiuaines ulatus tagasi 13. sajandisse, üksikuid leide võib teatud reservatsiooniga lugeda ka 12
Kuid liiga sirgjoonile taktika muutis nad üsna haavatavaks., linnuste erinevad tüübidtekkisid linnused, mis ühendasid elamu ja kindluse.Suurus ja tugevus sõltus jõukusest. Väikerüütlid elasid tornlinnustes, need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt
mugavamatele elutingimustele. Linnuse suurus ja tugevus sõltus omaniku jõukusest. Väikerüütlid, kui neil üldse linnus oli, elasid tornlinnustes. Need olid puust või kivist tornid, mille ülakorrusel oli rüütel perega, alumisel sulasedja seal hoiti ka tagavarasid. Sellised linnused piirati paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks, mida piirasid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Ühe suurniku valduses võis selliseid olla mitu. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, enamastikünkale jõekäärdu või saarele. Turniirid-e sõjamängud. Algul peeti turniiridel tavaliselt väikseid lahinguid kahe rüütli salga vahel. Kuigi relvad olid enamasti nürid, olid sellised lahingud ohvriterohked. Seetõttu asendusid need järk-järgult kahevõitlustega, kus
annaabi.ee 
