(2) Toote paigutamine oluliste tooteomaduste mitmemõõtelisse ruumi vastavalt sellele, millised on selle toote omadused ning kuidas tarbija seda toodet nende omaduste ja oma kogemuste alusel tunnetab - paigutamine on toote imago ja margiteadvuse asetamine tooteruumi ja/või tururuumi - üldine reegel: tootesuunas valitsevas markide hierarhias ("margiredelil") eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi ("redelipulki pidi") allapoole liigume; eriti raske on redelil ülespoole liikuda uutel markidel, kuna nende jaoks ei ole tunnetussüsteemis veel kohta või mälupesa -- puudub margiteadvus - positsioneerimise kui reklaamitegevuse üheks põhivõtteks uue seostamine vanaga, juba tuntuga, ning selle kaudu enese väljendamine Number ühe strateegia Number kahe strateegia
Positsioneerimisel on 2 peamist aspekti: 1. Toote ja selle margiteadvuse asetamine oma kohale kõikide samaliigiliste toodete pingereas; 2. Toote paigutamine oluliste tooteomaduste mitmemõõtmelisesse ruumi vastavalt sellele, millised on selle toote omadused ning kuidas tarbija seda toodet nende omaduste ja oma kogemuste alusel tunnetab. Üldiseks reegliks on, et tootesuunas valitsevas markide hierarhias eelistatakse kaubana esimestel positsioonidel olevaid marke ja eelistatavus väheneb sedamööda, kuidas me hierarhia astmeid pidi allapoole liigume. Tootekategooria sisene margi paigutamine võib järgida mitmeid strateegiaid. Number ühe strateegia lähtub sellest, et kui ollakse oma kategoorias number üks, siis ilmselt pole probleeme tarbijapoolse margiteadvusega ning kauba nimetus ongi sageli see, mis terve redeli kinnitab. Number kahe strateegia on rakendatav teist , kolmandat jne kohta hõivavate markide puhul. Parim lahendus segmenteerimine.
2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Väärtused peavad tooma rahulolu võimalikult paljudele. Väärtuse objektiivsuse nende üldise kehtivuse mõttes tagab moraalinormistik, mida kehtiv õigus peab alati arvestama. Õigus peab olema eetiline miinimum. Väärtused ise on hierarhias ja neil on nö erinev järk. Väärtuste eelistatavus mõnes küsimuses sõltub konkreetsetest asjaoludest. Ja ei ole välistatud, et kõrgemajärguline peab taanduma siis madalamajärgulise eest, kui seda nõuab elu vajadus. Sellele viimasele on ka Riigikohus kunagi tuginenud (taluseadus). 3) Väärtused on aegumatud Aegumatud väärtused peaksidki oma koha leidma õigusnormides. Õigusnorm peab niikaua kehtima, kuni ta sisaldab aegumatuid väärtusi. 4) Kust tulenevad väärtusmastaabid, kui objektiivne õigus selleks mingit pidet ei anna? So
2) Väärtused kehtivad üldiselt/objektiivselt (E. Hubmann). See tähendab seda, et nad ei kujuta väärtust mitte üksikule, vaid nad peavad oma olemusest lähtuvalt tooma rahuldust kõigile. Siit konstrueerub tema arvates moraalinormistik, mida objektiivne õigus peab arvestama ja millele õigus peab olema ka suunatud. Just nii konstrueerubki inimese loomusele vastav õigus – loomuõigus. Samas on väärtused teatud hierarhias, neil on „erinev järk“. Väärtuste eelistatavus sõltub konkreetsetest asjaoludest ja nii peab kõrgemajärguline väärtus taanduma madalamajärgulise ees, kui seda nõuab eluvajadus. Õigusesse tuleb sisendada eetiline miinimum. Väärtusjurisprudents sisustab väärtust mitte läbi üksiku, vaid sisustab väärtust nii, et see oma olemusest peaks tooma rahuldust võimalikult paljudele. (Benthami utilitaristlik arusaam, et õigus peaks õnne tooma võimalikult paljude jaoks). See positsioon on väga tihedalt seotud moraalinormidega
annaabi.ee 
